Eesti Erametsaliidu vastulause Keskkonnaametile: mundriau kaitsmise asemel tuleks keskenduda üraski leviku pidurdamisele

Üraski tekitatud kahjustused.Foto: Erametsaliit

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa on Keskkonnaameti avaldatud seisukohast, et Erametsaliit esitab alusetuid väiteid, nördinud: “Keskkonnaamet võiks mundriau kaitsmise asemel keskenduda üraskiprobleemile lahenduste otsimisele. Erametsaomanikke teeb Keskkonnaameti avaldus nõutuks, millega te tegelete?“

Erametsaliit kirjutab saadetud vastulauses, et täna tegeletakse Keskkonnaameti tööga jagades metsaomanikele juhiseid. Erametsaliidu juhendmaterjali võimalike üraskikahjude leevendamiseks leiab siit.

Erametsaliidu sõnul on kahjuteatised on juba paari aastaga kasvanud kümme korda. Keskkonnaamet tõdeb, et täpset ülevaadet, kus ja millised probleemid on, ei teata. Probleemi hakkab Keskkonnaamet uurima suvel, kui Erametsaliidu sõnul üraski laialdast levikut enam  peatada ei saa.

Eelmaa leiab, et Keskkonnaamet ei lükka oma pressiteates ümber mitte ühtegi Erametsaliidu esitatud seisukohta: “Nagu ka Keskkonnaamet välja tõi, ei tea me tegelikult täpselt sihtkaitsevööndite ja piiranguvööndite üraskikahjustuste ulatust. Sest seiret ei toimu. See on umbes nagu viiruse puhul me ütleks, et kuna me teste ei tee, siis haigestunuid ei ole. Samas majandusmetsades teevad omanikud seiret rohkem ning meieni jõuab aina enam erametsaomanike appihüüdeid ameti passiivsuse kohta.“  

Otepää looduspargis tegutsev metsaomanik Magnar Alev küsib, kas keskkonnaametnikud ikka metsas käivad? “Meie kandis ei pea metsa sissegi minema, et üraskikahjusid näha,” räägib ta. Alev kirjeldas kehvasid kogemusi Keskkonnaameti suhtumisest üraskikahjudega võitlemisse. 

Möödunud kevadel lubas amet metsakaitseekspertiisi alusel Alevi sõnul üraskite tekitatud kahjustuskolde likvideerida vaid osaliselt. Täna on selle tulemuseks üraskite laiem levik ja takkapihta langetas osa nõrgestatud puistust ka oktoobrikuine torm. “Selle asemel, et kohe kahjustuse levikule piir panna, saame vaid tagajärgede koristamisega tegeleda,” nendib ta.

Erametsaliit kirjeldab oma pöördumises, et eelmisel aastal Tšehhit laastanud üraskiepideemia tekitas olukorra, kus tavapärase 18 miljoni tihumeetri asemel, tehti ainuüksi päästeraiet 25 miljonit tihumeetrit. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.