Uudis

Eesti ettevõte plaanib rohelist revolutsiooni: poes ja peol saavad plastpakendid kiibi külge ja muutuvad korduvkasutatavateks

Aprillis kaasas CupLoop esimeses investeerimisvoorus rahastuse EstBani äriinglitelt, et kiirendada automaatide arendust ja turule toomist. Pildil on CupLoopi loojad Lauri Luik (ees vasakul), Christopher Juul (ees paremal) ja Marek Suchaževski (taga paremal) ning tarkavaraarendaja Villem Vatter (taga vasakul).Foto: erakogu

Poest salatit ostes pakutakse sulle juba lähiajal ühekordse asemel korduvkasutatavat pakendit, mille eest maksad sarnaselt joogitaarale pandiraha. Kiibiga pakendi saad poes CupLoopi automaati tagastada ja raha laekub su arvele.

Järgmisel aastal kehtima hakkav üleeuroopaline plastimaks muudab ühekordsete plastpakendite kasutamise kulukaks, kuid Eesti ettevõtjate rohelisele ärile annab see uue hoo.

Katastroof topsisabas

Marek Suchaževskil tekkis CupLoopi mõte 2018. aastal Telliskivi tänavatoidufestivalil, kus oli pandiraha tagasisaamisega korralikult tegemist. “Järjekorras seismine ja topside ülelugemine oli selline katastroof, et kõik külastajad olid aetud tagajalgadele,” meenutas Suchaževski.

“Mõtlesin, et selle protsessi peaks automatiseerima,” jätkas Suchaževski.

“Kui ma sellest alguses ürituste korraldajatega rääkisin, soovitati suhelda taaraautomaatide tootjaga. Ütlesin, et meil pole mõtet seda teha, sest nemad on ehitanud oma äri hoopis teisele põhimõttele — ühekordsete asjade sorteerimisele.

2018. aasta lõpus asutasid Lauri Luik, Christopher Juul ja Marek Suchaževski CupLoopi.

CupLoopi mõte on lihtne: inimene paneb masinasse korduvkasutatavad topsid või pakendid, kinnitab ekraanile ilmunud deposiidi tagastuse summa, viipab pangakaardiga ja saabki raha tagasi. Kui praegu on kavas kaardiga masin, siis lähitulevikus lisandub ka äpi või Apple Pay kaudu maksmine. “Müntidega maadlemine on välistatud,” teatas Juul.

185 000 ühekordset õlletopsi

Asutajate sõnul erineb CupLoop praegusest joogitaara tagastussüsteemist selle poolest, et seni pole õnnestunud raha kaardile tagasi panna. CupLoop aga mõtles välja sobiliku lahenduse, kuidas seda teha.

CupLoop toodaks masinaid nii suurüritustele kui ka kauplustesse. “Kui ma istun sõpradega üritusel, võtan kuus-seitse jooki, siis mul pole aega, et viia topse ühekaupa tagasi. Aga CupLoopi masinasse panen kõik korraga sisse.”

Topse tekib suurüritustel aga väga suures koguses. “Guns N’ Rosesi kontserdil tekkis 185 000 ühekordset õlletopsi,” märkis Juul.

Suchaževski toob näiteks järgmisel aastal toimuva Rammsteini kontserdi, kus teenindataks umbes 60 000 inimest. “Tallinn pani 2019. aastal regulatsiooni peale, et ühekordset topsi ei tohi kasutada,” sõnas ta. “Müüja aga ei taha näha, et tops tagastatakse talle, sest see hakkab müüki segama.”

“Nüüd sügas Eesti pandipakend kukalt: mida teha, üritusel on meeletul hulgal inimesi, sisestamisel võib tekkida vigu, samuti koguneb münte,” sõnas Suchaževski. “Ainuke lahendus on automatiseerimine — inimene tagastab ise oma topsid ja paneb kaardi masinale vastu. Ongi kõik.”

Üritustele sobilikud topsid laseb ringlusse Eesti pandipakend, kes ostis lattu 300 000 eri suuruses anumat.

Tops masinasse, raha kaardile. Foto: erakogu

Happevannis testitud kiip

Selleks, et masin tunneks topsi ära, on sellele kinnitatud kiip. See pisike vidin on iseenesest küllaltki kulukas, maksab 35–50 senti. Kuna aga üks tops läbib sada tsüklit, teeb see hinna tasa. “Alguses oli meil proosaline mõtlemine, et tellime puiduettevõttelt Stora Enso kompostitava pisikese metallosaga paberkiibi. 2018. aastal oli plahvatus, kõik hakkasid tegema kompostitavaid asju,” rääkis Luik.

“Siis aga hakkasime mõtlema, pagan, kui panna topsile kiip ja kuigi see läheb ümbertöötlemisse, kasutatakse seda siiski vaid korra. See oleks arutult kallis,” ütles Suchaževski. “Lihtsam on võtta plastiktops ja hoida seda ringluses nii kaua kui võimalik.”

Seda muret pole, et kiip võiks korduval kasutusel ära kuluda. “Selline kiip on mõeldud hoopis muuks otstarbeks, seda on testitud happevannis ja kuni –32 ja +90 kraadi juures,” selgitas Luik. “Vastupidi, mida rohkem käib tops pesus, seda paremini jääb kiip kinni. Loomulikult pole inimese nutikusel piire, ta võib kiibi ära nokkida, aga siis ei saa pandiraha tagasi.”

Kuna sel aastal suurüritusi ei toimu, katsetatakse CupLoopi kõigepealt kaubanduskeskustes. Kauplusesse tehtav masin pole Luige sõnul ka kuigi keeruline.

Uus keeld ja maks

Selleks, et inimesel oleks motivatsioon karp tagasi tuua, hakkab see maksma üks-kaks eurot. “Maksadki poes pandiraha,” ütles Luik. “Karp on väga korralik, seega ei pea seda iseenesest tagasi viima, võid kojugi jätta.” Aga kui viid CupLoopi, siis peab tagastama nii karbi kui ka kaane, muidu saab vaid pool pandiraha tagasi.

Üks karp on ringluses ligikaudu sada tsüklit: operaator kogub materjali pärast pakendi elutsükli lõppu kokku ja see läheb otse ümbertöötlemisse.

2021. aastal keelatakse ühekordsed plastnõud. Biolagunevast plastist ühekordseid vahendeid võib veel kasutada kaks aastat — siis keelatakse ka need. “Vahepeal on üleminekuperiood, et inimesed jõuaks harjuda uute korduvkasutatavate alternatiividega,” sõnas Luik.

“Pandipakend ja Topsiring on jaganud aastaid üritustel topse pandiraha eest välja, näiteks on veiniklaasi pant neli eurot,” rääkis Luik. “Üritusel korjatakse topsid kokku, need lähevad pesusse ja uuele ringile. Kui ring täis, siis ümbertöötlemisse.”

“Samuti lisandub 2021. aastal plastimaks,” ütles Luik. “Oleme sellest keskkonnaministeeriumiga rääkinud, aga see maks on niivõrd uus asi, et keegi veel ei tea, kuhu või kellele see tuleb.”

Esimesed CupLoopid peaksid ilmuma oktoobris nelja-viide kauplusesse katsetamiseks. Kuhu täpsemalt, seda ei osatud öelda.

Konkurente pole

CupLoop ei kavatse piirduda vaid Baltikumi turuga. Alguses arvati, et järgmiseks sihiks võetakse Skandinaavia, aga siis hakkas CupLoopi vastu huvi tundma InnoEnergy, üks suuremaid roheinvesteeringute tegijaid Euroopas. Selgus, et CupLoopi sihtturuks on hoopis Saksa-, Prantsus- ja Inglismaa, sest seal on korduvkasutatavad lahendused argipäevaselt kasutusel.

Tänu InnoEnergyle selgus ka see, et CupLoopil pole ühtegi konkureerivat lahendust. “Peaaegu pooleteise aasta jooksul oli üliraske investoritele selgitada, et meil pole konkurenti. Vastati: “Võimatu, et pole,”” meenutas Luik. “Kui saatsime neile tutvumiseks vajalikud paberid, said investorid aru, et tõesti, keegi pole niipidi asjale lähenenud. Praegu on ettevõtted, keda peeti meie konkurentideks, hoopis meie kliendid.”

Suchaževski sõnul on näiteks Saksamaal Recupi-nimeline firma tootnud aastaid kohvikutele korduvkasutatavaid joogitopse. “Lähed kohvikusse, võtad topsi, maksad euro pandiks,” rääkis ta.

“Asi on lahendatud nii, et avad äpi ja vaatad, kus su tee peal asub järgmine kohvik, kuhu tops tagastada,” sõnas Suchaževski. “Meie mõte on praegu see, et teeme masinad valmis väliüritustele ja kauplustesse, seejärel võtame ette n-ö smart city lahendused.”

Ehk siis edaspidi saab inimene minna kohvikusse, võtta joogi ja visata tops tee peal olevasse masinasse. “Kõik riigid pressivad peale, et üleliigsest plastist lahti saada,” lisas Luik.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.