Eesti inimesed sorteeriks prügi palju rohkem, kui see nii tüütu poleks

Prügi sorteerimine Viljandi gümnaasiumis.Foto: Marko Saarm, Sakala

Enam kui kaks kolmandikku inimestest sordib jäätmeid, kuid ligikaudu pooled koguks veelgi enam jäätmeid liigiti, kui nende äraandmine poleks niivõrd tülikas, selgub Eesti suurima ringlussevõtuteenuste pakkuja Kuusakoski värskest keskkonnauuringust.

Ligikaudu 65 protsenti 516 küsitletusthindas keskkonna ja looduse hoidmise olulisust kümne palli skaalal maksimumhindega, kõigi vastanute keskmiseks hindeks kujunes 9,3. Konkreetsetekeskkonna säästmise tegevustena märkiskõige enam vastanuid jäätmete sortimist erinevatesse konteineritesse (68 protsenti vastanutest).

13 protsenti suunab taaskasutusse, ümbertöötlemisse või jäätmejaama need asjad, mille kogumiskonteinereid kodujuures ei ole (näitekselektroonika, riided, vanametall jne). 10 protsenti üritab vähendada pakendite teket, ostab võimalusel kaupa lahtiselt või võtab omaostukoti poodi kaasa, kaheksa protsenti käib metsaalust koristamas ja osaleb talgutel ning kaks protsenti kasutab energiasäästlikke alternatiive nagu elektriauto, päikesepaneelid, kemikaalide asendused ja nii edasi.

Peaaegu pooled küsitletud tegeleksid uuringu andmetel rohkem jäätmete liigiti sortimisega, kui liigitikogutud jäätmete hilisem äraandmine ei oleks nii tülikas. 24 protsenti motiveeriks see, kui inimene näeks, et tema tegevusest oleks ka päriselt kasu. 19 protsenti ootaks, et jäätmete liigiti kogumisega tegeleksid ka teised, mitte ainult vastanu ise ja tema pere.

Kuusakoski juhatuse esimehe Kuldar Suitsu sõnul näitavad uuringu tulemused selgelt, et jäätmete liigiti kogumine on Eestis uus normaalsus. “Inimeste motivatsioonhoida puhtana nii oma koduümbrus kui ka loodus onväga kõrge,” rääkis Suits. “Samas tõid mitmed vastanud välja tänase kogumissüsteemi puudused, näiteks kas või sundolukorra eelpakendatud kauba ostmisel. See osutab, et praegune tootja vastutussüsteem on ajale jalgu jäänud ning inimesed ootavad nii kohalikul kui riiklikul tasandil rohkem tuge, et oleks võimalik lihtsamalt suunata jäätmeid liigiti taaskasutusse ning vähendada üldse jäätmete tekitamist tervikuna.”

Vanametalli on keskkonnauuringu kohaselt sorteerinud ja kokkuostu viinud 81 protsenti küsitletutest. Mida vanem küsitletu, seda tõenäolisemalt on ta vanametalli eraldi kogunud ja taaskasutusse viinud: näiteks rohkem kui 51-aastaste seas oli selliste inimeste osakaal 84 protsenti, alla 30-aastastel aga 64 protsenti. Põhjuseks toodi siingi, et noorematel inimestel lihtsalt ei teki vanametalli.

Kõige enam motiveerib inimesi vanametalli ära tooma puhtam koduaed (41 protsenti vastanutest), seejärel puhtam keskkond (33 protsenti) ning alles kolmandana metalli eest saadav raha (25 protsenti). Siiski on raha peamine ajend vanametallist vabanemiseks meestele (39 protsenti), naistele on aga selleks puhtam koduümbrus (43 protsenti) ja puhtam looduskeskkond üldiselt (34 protsenti). Mida vanem küsitletu, seda kõrgemalt hinnati motivaatorina puhast loodust.

Tänavu septembris tehtudkeskkonnauuringuga küsitleti 516 inimest üle Eesti.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.