Eesti ja Läti ühine meretuulepargi arendamise projekt saab hoo sisse

F: Pixabay

Eesti ja Läti ühine meretuulepargi projekt ELWIND jõudis olulise arenguni – lõppes hange, mille eesmärk on välja selgitada tuulepargi ehituseks sobiv asukoht.

Ühise hanke eesmärk oli leida partner, kes viib läbi tuulepargi arendamiseks sobivate avamerealade teostatavusuuringu. Tulemused peaksid selguma käesoleva aasta lõpuks ning uuringust lähtudes saab tuleval aastal langetada otsuse, millisesse Läänemere piirkonda tuulepark rajatakse.

„Ühendasime lõunanaabritega jõud, et rajada jätkusuutlik, taskukohane ja stabiilne energiatootmine. Oleme praegu pika ja väljakutseid täis teekonna alguses, mille käigus kombineerivad kaks head naabrit oma teadmised, ressursid ja pühendumuse, et parandada piiriülest ühenduvust ja suurendada Baltikumi varustuskindlust,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „See projekt on kahtlemata oluline samm ka Euroopa rohepoliitika eesmärkide saavutamiseks.”

Läti majandusminister Jānis Vitenbergsi sõnul on taastuvenergial põhineva ühise tootmisvõimsuse arendamine tähtis kogu Balti regiooni jaoks. “Arvestades ülemaailmsete energiaturgude hetkeseisu ja fossiilsete energiaallikate hinna tõusutrendi, on tuuleelektri tootmine oluline vahend, millega tagada puhta, odava ja süsinikuneutraalse energia piisav ja stabiilne varustatus,“ ütles ta. “Oleme uhked selle koostöö ulatuse ja sügavuse üle, millega tahame luua nii lätlastele kui ka eestlastele parema tuleviku.“

ELWIND-i eelteostatavuse uuringu viivad läbi Eesti ettevõte Hendrikson & KO ja Hollandi ettevõte Pondera Consult. Uuringu käigus hinnatakse meretuulepargiga seotud võimalikke keskkonnaalaseid piiranguid ja võimalusi erinevates arenduspiirkondades. Samuti esitatakse ettepanek, milline on parim asukoht ELWIND-i tuulepargi rajamiseks. Analüüsitakse erinevaid ligikaudu 200 ruutkilomeetri suuruseid piirkondi Läänemeres, eeldades tuulikute toodanguks 5-7 megavatti ruutkilomeetri kohta. Hinnangu andmisel võetakse arvesse erinevaid ökoloogilisi, säästlikke, majanduslikke ja tehnilisi kriteeriumeid.

Möödunud aastal sõlmisid ministrid Jānis Vitenbergs ja Taavi Aas vastastikuse mõistmise memorandumi, mille kohaselt peaks projekt valmima 2030. aastaks. Meretuulepargi suuruseks kavandatakse 700 kuni 1000 megavatti ehk aastane toodang peaks olema üle 3 teravatt-tunni, mis moodustab kuni 20 protsenti kahe riigi tänasest elektritarbimisest.

Kui riigid on merealal viinud läbi vajalikud uuringud, korraldatakse hoonestusloale enampakkumine, mis tagab ühiskonnale suurima kasu. Enampakkumiselt hoonestusloa ostja saab õiguse uuele alale meretuulepargi rajamiseks. Eesti ja Läti jagavad projekti kulud ja tulud võrdselt ning kaasrahastamist plaanitakse taotleda Euroopa ühendamise rahastust (CEF).

Projekti juhivad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Läti Majandusministeerium koostöös Keskkonnainv

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.