Traditsiooniliselt valib Eesti Maaülikooli rektor igal aastal ülikooli sünnipäeval ühe projekti, asutuse, teo või sündmuse, mis on loonud erilist väärtust ja jäänud positiivselt silma. Tänavuaastase tunnustuse pälvis rohelise ülikooli töögrupp keskkonnasäästlike lahenduste algatamise ja välja töötamise eest.
Tänaseks on jõutud selleni, et rohelise ülikooli tegevusi rakendatakse ülikooli igapäevatöös. Viimase aasta jooksul sai näiteks rajatud spordihoone ja metsamaja vahelisele rohealale maaülikoolis välja aretatud õunasorte tutvustav õunakaar. Mitmendat aastat järjest korraldati aktsiooni „Kapid korda“, millega kutsutakse ülikooliperet tooma kodust ja tööruumidest kogumispunkti korralikke kasutuskõlblikke asju, mida omanikud enam ei vaja. Asjad annetatakse Uuskasutuskeskusele. „Tihti leiavad kogumispunkti toodud asjad uue omaniku meie endi inimeste seast. Minev kaup on näiteks raamatud,“ räägib taastuvenergia keskuse juhataja Elis Vollmer, kes on rohelise ülikooli töögrupi üks eestvedajaid.
Samuti on oluliselt parandatud jalgratturite ja jalakäijate liikumisvõimalusi ning populariseeritud seda liikumiskonkursside korraldamisega. „Rohelise ülikooli tegevus on algusest peale laiahaardeline,“ tõdeb Vollmer.
Rohelisem jäätmekäitlus
Kõige olulisemaks töögrupi teeneks sel aastal peab mahekeskuse juhataja ja töögrupi liige Elen Peetsmann jäätmete sorteerimise edendamist maaülikooli linnakus. Sellest on räägitud juba aastaid.„Tänavu tulid meie õppehoonetesse esimesed sorteerimiskastid. Süsteemi loomise ja teavitustööga oleme väga palju vaeva näinud,“ tunnistab ta.
Sorteerimiskastide vastu on hakatud huvi tundma ka väljastpoolt ülikooli linnakut, räägib töögrupi liige Elis Vollmer. „Meie uute sorteerimiskastide ja infomaterjalide vastu tunneb huvi näiteks Polli aiandusuuringute keskus. Polli on meie suurim välibaas,“ rõõmustab ta. Et Pollis käib palju inimesi, saab jäätmete sorteerimise tõhustamisel olema suur mõju.
Rohelise ülikooli mõlemad esindajad leiavad, et jäätmete sorteerimise uuenduste reaalses rakendamises on olnud suur tugi ülikooli inimesed, kes on uuendused hästi vastu võtnud. Eks palju ole veel ära teha, ent töögrupi liikmete sõnul on senine positiivne tagasiside tõukejõud, millega saab jätkutegevusi lihtsamini ellu viia.
Tugev tiim annab hoogu
Nii Elis Vollmer kui ka Elen Peetsmann leiavad, et rohelise ülikooli tegevus on silma paistnud tänu tiimile, mis on täna tugevam kui varem. „Kui varem tuli joosta kahekesi, siis nüüd on inimjõudu ja energiat oluliselt rohkem,“ märgivad nad. Ajast, mil töögruppi kaasati taas erinevad struktuuriüksused üle ülikooli, on keskkonnasõbralikuma organisatsiooni nimel ideid arendada ja ellu viia hulga parem.
Rohelise ülikooli tulevikuplaanid on suured. Uuel aastal on plaanis ehitada ühiselamute juurde rattamaja koos paranduspunktiga, et meie inimeste kaherattalised ei peaks jääma talveks lageda taeva alla. Muu hulgas arendatakse edasi (ka ohtlike) jäätmete käitlust, et oleks selge ja ühene arusaam, mida kogunenud jäätmetega edasi teha. Läbirääkimiste tasandil on aga veel palju suurt ja põnevat, millest täna veel kõva häälega rääkida ei tihka. Veel lähiajal saab kuulda projektidest, mis pakuvad väärtust nii maaülikooli perele kui ka linnarahvale laiemalt.
Roheline ülikool on organisatsiooni ühine liikumine keskkonnasõbraliku käitumise poole. Töögrupp on ellu kutsutud selleks, et rakendada ülikooli linnakus põhimõtteid, mida maaülikoolis õpetatakse. Rohelise ülikooli töögruppi kuuluvad esindajad igast instituudist, personaliosakonnast, õppeosakonnast, haldusosakonnast ning turundus- ja kommunikatsiooniosakonnast. Samuti on esindatud üliõpilasesindus ja kaasatud aktiivsed kaasamõtlejad Keskkonna Üliõpilaste Seltsist. Töörühma juhib rektor.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
