Neljapäeval kinnitas valitsus Eesti ja Läti meretuuleenergia ühisprojekti Elwind asukoha – uuringute ja analüüside põhjal on Eesti vetes ühisprojekti elluviimiseks sobilikumaks arendusalaks Sõrve säärest läände jääv mereala.
“Eesti meretuuleenergia on seni kasutamata potentsiaal nii rohepöörde, mõistlikumate energiahindade kui meie energiajulgeoleku kontekstis. Seetõttu on hea meel, et pärast põhjalikke analüüse oleme Eesti-Läti meretuulepargi rajamise osas taas sammu edasi astunud ning välja valinud sobiva asukoha,” ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut pressiteates.
Minister selgitas, et naaberriikide koostöös tellitud meretuulepargi asukohavaliku eeluuringu käigus analüüsiti erinevaid merealasid, et leida sobivaim ala Eesti ja Läti merealal tuulepargi rajamiseks. Sõrve säärest läände jääv mereala osutus sobivaks, sest esinevad teiste aladega võrreldes paremad tuule- ja jääolud, lisaks jääb see ala eemale teadaolevatest rändlindude lennuteedest, hüljeste ja muu vee-elustiku elupaikadest.
Elwindi projektiga plaanitakse rajada kokku 700–1000 megavatti meretuule tootmisvõimsust Eesti ja Läti merealale. Riigid teevad aladele vajalikud ettevalmistustööd ning seejärel korraldatakse hoonestuslubadele enampakkumised. Septembri keskpaigas teavitas Läti riik, et Läti merealal asub tuulepargi ala Kurzeme piirkonnas Liepaja ja Ventspilsi vahel rannikust eemal.
Projektiga soovivad Eesti ja Läti aidata kaasa rohepöörde kiiremale toimumisele, soodustades selleks taastuvenergia turuletulekut. See aitab omakorda stabiliseerida ja muuta taskukohasemaks elektrienergia hinda kogu regioonis, suurendada riikide varustuskindlust ja tugevdada energiajulgeolekut.
Projekti järgmise etapina Eestis esitab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA) taotluse ühisprojekti Eesti merealale hoonestusloa väljastamiseks. Hoonestusloa menetluse võtmisega algatab TTJA keskkonnamõjude hindamise, mille käigus tellib KIK vajalikud uuringud.
Projekti viivad ellu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Läti majandusministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Läti Investeerimis- ja Arenguagentuur ja Läti põhivõrguoperaator Augstsprieguma tīkls (AST).