Statistikaameti andmetel oli eelmise aasta lõplik teraviljasaak 1 529 000 ja kartuli kogusaak 78 000 tonni, mis on vastavalt 19% ja ligi 10% 2021. aastast suurem. Kaunvili lõi mullu saagirekordi, teatas statistikaamet.
2022. aastal kasvatati Eestis teravilja 362 000 hektaril. Teravilja kasvupinnast poolel kasvatati nisu, kolmandikul otra ja 10% moodustas kaer. Ligi 60% teraviljade kasvupinnast oli taliteraviljade all. Kõige populaarsem taliteravili on talinisu, mida kasvatati 153 000 hektaril. Suviteraviljadest kõige populaarsemat suviotra kasvatati 81 000 hektaril.
Kuigi teravilja kasvupind vähenes aastaga 1%, siis lõplikuks teraviljasaagiks kujunes 1 529 000 tonni, mis on 19% rohkem kui eelnenud aastal. Teraviljasaagist moodustas 854 000 tonni nisu, 489 000 tonni oder ja 100 000 tonni kaer. Hektari kohta saadi Eesti keskmisena 4,2 tonni teravilja.
Traditsiooniliselt on taliteraviljade saagikus suviviljade omast kõrgem – taliteraviljadel oli keskmiselt 4,8 ja suviteraviljadel 3,4 tonni hektarilt. Maakonniti varieerus keskmine saagikus 2,6 tonnist Hiiumaal ja 3,6 tonnist Võru- ja Läänemaal kuni 4,9 tonnini Jõgevamaal.
Kui veel kümme aastat tagasi kasvatati rohkem suvirapsi ja -rüpsi, siis tänaseks on olukord muutunud vastupidiseks. Rapsi ja rüpsi kasvupind oli 2022. aastal kokku 86 000 hektarit, millest 90% on talirapsi all. Rapsi kogusaagiks kujunes 219 000 tonni. Keskmiselt saadi hektarilt 2,5 tonni. Kõige suurema rapsi kasvupinnaga maakond on Lääne-Virumaa.
Kaunvilja kasvupind oli 2022. aastal 49 000 hektarit, millest kolmveerand oli põldhernes. Kaunvilja kogusaagiks kujunes rekordiline 123 000 tonni, mis on võrreldes eelmise aastaga 55% rohkem. Nii põldherne kui põldoa keskmiseks saagikuseks kujunes 2,5 tonni hektarilt.
Kartuli kasvupind eelmisel aastal ei muutunud – seda kasvatati 3400 hektaril, millest 8% koduaedades. Keskmiselt saadi hektarilt 23 tonni kartulit, seega kujunes kogusaagiks 78 000 tonni. Elaniku kohta arvestatuna teeb see 59 kilogrammi. Konkurentsitult suurimad kartulikasvatajad olid Tartu-, Viljandi-, Võru- ja Harjumaa.
Avamaaköögivilja kasvupinna suurus oli 2022. aastal 1700 hektarit. Kui avamaaköögiviljast ainult 13% kasvatatakse koduaedades, siis katmikköögiviljast 78%. Köögiviljasaak kokku oli 44 000 tonni, millest 39 600 tonni moodustas avamaaköögivili. Elaniku kohta arvestatuna teeb see 33 kg köögivilja.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
