Uudis

Eesti teadlased hakkavad osalema rahvusvahelises mereprügiuuringus

Foto: Unsplash

Eesti mereteadlased osalevad kolmes suvel käivituvas rahvusvahelises mikroplasti uurimisprojektis, millega loodetakse saada suuremat selgust selle allikatest, levikust ja mõjust merekeskkonnas.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul on mereprügi ja plast meres suure tähelepanu all, aga ometi on paljud küsimused ikka veel vastuseta.

“Senini on selgusetu, kuidas toimub makroplasti lagunemine mikro- ja nanoosakesteks, kuhu see meie meres liigub ning kuidas mikro- ja nanoplast mereelustikku mõjutab,” ütles Andresmaa. “Kuidas üldse mõõta mikroplasti sisaldust meres? Milline on mikro- või nanoplasti toksiline mõju mereelustikule ja mis plastiga meres tegelikult toimub.”

Sel suvel käivituvad rahvusvahelised uurimisprojektid asuvadki TTÜ Meresüsteemide instituudi ja TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste osalusel neile küsimustele vastuseid otsima. Arendatakse ka mikro- ja nanoplasti seire- ja analüüsimetoodikaid ning luuakse hindamismudeleid, mille abil saab olukorrast ja plasti mõjust merele selgema ülevaate.

Nii saab edaspidi paremini prognoosida nn tulipunkte, kuhu mikroplast merekeskkonnas koondub. Ka uuringuid ja seiretegevusi saaks selle teadmise abil tõhusamalt korraldada.

Andresmaa sõnul oleks Eestil üksinda sellisel tasemel mere mikroplasti uuringuid korraldada ülikeerukas ning tehniliselt ja rahaliselt ilmselt ka võimatu, kuid tänu JPI Oceansi korraldatavatele projektikonkurssidele pääsevad aga Eesti teadlased ligi rahvusvahelisele know-how‘le ja osalevad olulise keskkonnaprobleemi lahenduste väljatöötamises.

Eestis mere mikroprügi uuringutes kõige pikemaajalisema kogemusega TTÜ Meresüsteemide instituudi juhtivteaduri Inga Lipsu sõnul tulebki selliste teemadega tegeleda teadlaste rahvusvahelises koostöös, et saadud tulemused oleksid ka omavahel võrreldavad.

“Just nii saab kokku leppida efektiivsetes seiremeetodites,” ütles Lips. “Samuti saab selgemaks, mis plastiga meres toimub – kuidas see edasi levib, degradeerub ja kuhu akumuleerub, arvestades merede ja ookeanide looduslikke eripärasid. Plastiosakeste levikumustritele ei ole me siiani Läänemeres veel tähelepanu pööranud. On tehtud küll oletusi, aga uuringuid seni läbi viidud pole.”

Projektid kestavad 36 kuud, seega on lõpptulemusi oodata 2023. aasta kevadel.

Mikroplastiks peetakse merevees hõljuvaid plastiosakesi, mis on väiksemad kui viis millimeetrit. Üle 90 protsendi kogu merest leitavast plastist ongi mikroosakestena ehk väiksemana kui viis millimeetrit.

Kõige enam leiab merest polüetüleeni, -propüleeni, -vinüülkloriidi ja -uretaani ning polüetüleen tereftalaati. Plastiühendite ohtlikkus ei seisne mitte ainult osakeste endis, vaid ka selles, mis nende seest välja tuleb.

Nimelt sisaldavad plastiühendid mitmeid teisi kemikaale nagu värvaineid, plastilisust suurendavad ühendeid, antioksüdante, tuleleeki summutavaid ühendeid, mis näiteks allaneelatuna mõjutavad vee-elustikku.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.