Eesti veekogud said sügisel tublisti kalalisa

Siigade sügisene asustamine Pakri lahte. Foto: Kadri Kauksi

RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas Eesti kalavarude täiendamiseks veekogudesse tänavu sügisel üle 210 000 lõhe, siia ja tuura noorkala.

Suurim kogus, 124 200 ühesuvist lõhe viidi Pärnu jõkke, kus nad jaotati kärestikele 14 asukohas Türi ja Sindi vahel. Väiksemate kogustega täiendati Valgejõe lõheasurkonda (26 500 ühesuvist) ja Purtse jõge (11 400 ühesuvist lõhet). Need 4–10-grammised kalakesed jäävad jõkke elama veel pooleks kuni poolteiseks aastaks, teatas RMK.

„Seejärel siirduvad lõhed merre toitumisrändele ning kes ellu jäävad, naasevad kahe kuni nelja aasta pärast suguküpsena ja keskmiselt viie kilogrammi raskusena jõkke kudema,“ selgitas RMK kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre.

Siigade kasvatamiseks oli kasutusel kolmest piirkonnast võetud mari, samadesse paikadesse nad ühesuvistena ka asustati.

„Tänavu kasvasid siiad üllatavalt hästi, võrreldes varasemate aastatega üle kahe korra suuremaks,“ täheldas Saadre.

Pärnu poolsiirdesiiga viidi Pärnu jõkke umbes 21 400, Peipsi järv sai juurde ligi 19 000 peipsi siiga ning Paldiski lähedale Pakri lahte lasti samast kohast pärit 5400 merisiiga. Kõigil siigadel oli märgistamise mõttes ära lõigatud rasvauim.

RMK kalakasvatustalitus osales tänavu neljandat hooaega ka koos MTÜ-ga Eesti Loodushoiu Keskus Atlandi tuura asurkonna taastamisel Läänemeres. Atlandi tuur, kes kunagi oli Läänemere üks hinnatumaid kalaliike, on viimase sajandi jooksul Euroopas välja surnud. Nüüd on Läänemere-äärsed riigid alustanud tuurapopulatsiooni taastamist. Paljundusmaterjali kasvatab Saksamaal asuv uurimisasutus. Ajalooliselt on tuur kudenud Narva jões.

„Sinna viimegi omakasvatatud kalakesed – paari kuu vanuseid tuurasid läks Narva jõkke ligi tuhat isendit, kahesuviseid ligi kaks tuhat. Nendest 600 kalale on pandud seljauime alla ka märgis, et koguda andmeid tuura elupaigaeelistuste ja rännete kohta,“ rääkis Ene Saadre. 

Eesti kalavarud said olulist täiendust juba ka kevadel, kui erinevatesse veekogudesse asustati kokku ligi pool miljonit siiga, forelli, lõhe ja tuura.

Lähiaastatel on plaanis suurendada siia ja tuura asustamismahtusid ning jätkata peamiselt Pärnu jõe lõheasurkonna taastamist.

RMK kalakasvatustalitus jätkab ka haruldase ja ohustatud ebapärlikarbi kasvatamist, et nende asurkonda taastada.

„Meie tublid koostööpartnerid ja toetajad kalade asurkonna taastamisel on Pakri lahe kalurid, Eesti Maaülikooli üliõpilased, Eesti Loodushoiu Keskuse ja Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi Peipsi töörühma, Pärnu välibaasi töötajad ning Fishing Village kaluriküla ja firma Davines vabatahtlikud. Oleme nende abi eest väga tänulikud,“ lisas Ene Saadre.

Põlula kalakasvatuskeskus on ainuke riiklik kalakasvandus Eestis. Põlulast on alates 1997. aastast Eesti veekogudesse asustatud kokku üle 8 miljoni lõhe, siia, meriforelli, jõeforelli, tuura ja harjuse noorkala. Kõige rohkem on kasvatatud lõhet ning pingutused lõhe arvukust tõsta on Soome lahte suubuvates jõgedes lõpuks ka vilja kandnud.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.