Värskelt avaldatud Eurostati raportist selgub, et Euroopa Liidu kõige tublim plastpakendite taaskasutaja on Leedu. 2017. aastal läks ELis taaskasutusse 42% plastikjäätmetest ja võrreldes 2005. aastaga on plastpakendite taaskasutus suurenenud ELi maades pea poole võtta (25%-lt 42%-le).
Kõige parem plastpakendi taaskasutaja on värske raporti järgi Leedu, kus 74% nimetatud jäätmetest taaskasutatakse. Talle järgnevad Bulgaaria ja Küpros. Läti jääb alla ELi 43%-list keskmist. Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas aga üks kehvemaid plastpakendite taaskasutajaid, me oleme ühe pulga peal Soome ja Prantsusmaaga, kus vähem kui kolmandik, täpsemalt 27%, taaskasutust leiab. Rohkem infot antud raporti kohta leiab SIIT.
Eurostati raportit vaadates tekkis Rohegeeniusel küsimus, kuidas Leedu meist nii pikalt ees on. Kas Eesti teeb midagi valesti või teistmoodi ning mida peaks Eestis jäätmemajanduses muutma? Kommentaariks võtsime ühendust Keskkonnaministeeriumiga.
Vastab keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kerli Rebane:
Euroopa Liidu tasemel kehtestatud pakendijäätmete eesmärkide (sh pakendijäätmete taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude) täitmise jälgimiseks ja muude asjakohaste andmete kogumiseks peavad Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid esitama Euroopa Komisjonile kord aastas aruande. Kuigi pakendiaruanded esitatakse komisjonile ühtlustatud kujul, siis EL liikmesriigid kasutavad aruande koostamisel erinevaid metodoloogilisi lähenemisviise ja andmeallikaid. Seetõttu on riikide poolt esitatud andmete varieeruvus suhteliselt suur.
Eesti arvestab pakendijäätmete hulka kõik pakendijäätmed, sh need, mis on olmejäätmetes. Nii on ka Eesti pakendijäätmete tekkekogused oluliselt suuremad kui näiteks Leedus või Lätis. Nemad võtavad arvesse ainult ettevõtete poolt deklareeritavaid turule lastud pakendite koguseid. Kui Eesti ka sellest lähtuks, siis oleksid numbrid oluliselt ilusamad. Eestis täna kasutusel oleva pakendiarvestuse ja -aruandluse metoodika aluspõhimõtted on kasutusel olnud juba alates 2004. aasta pakendiaruande koostamisest ning aja jooksul on seda metoodikat täiendatud. Lisaks muudeti 2018. aastal pakendidirektiivis ka aruandlust ja Eesti aruandlus on sellega suuresti kooskõlas. Läti ja Leedu numbrid muutuvad tulevikus oluliselt halvemaks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
