Eestis kütiti lõppenud hooajal kokku 5014 põtra, mis on Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) pisut enam, kui eelmisel jahihooajal.
EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul peaksid maakondlikud jahindusnõukogud edaspidi väga tõsiselt jälgima, et küttimismahtude määramisel arvestataks Keskkonnaagentuuri soovitusi. “Enamikes piirkondades on metsakahjud vähenenud ning jahimeeste arvates ei tohiks enam küttimist suurendada, vaid peaks seda vähendama,“ sõnas Puust.
Keskkonnaagentuur soovitas seirearuandes jahimeestele põdra üldarvukuse hoidmiseks eelmise aasta alguse tasemel küttida Eestis kokku suurusjärgus 5000 põtra, jahindusnõukogud leppisid kokku Eestis küttimismahuks 5048 looma. Kokku küttisid jahimehed 5014 põtra. 2020. aastal kütiti Eestis kokku 4808 põtra, 2019. aastal 6304 põtra ja 2018. aastal 7163 põtra.
EJS-i juhatuse liikme ja sõraliste küttimisstatistika kokkuvõte autori Priit Vahtramäe sõnul ei tohi algaval hooajal kindlasti küttida üle juurdekasvu. “Eriti oluline tagamaks põdrapopulatsiooni loodusliku struktuuri on küttimisel järgida õiget soolist ja vanuseliselist vahekorda. See omab tugeva asurkonna jaoks väga suurt tähtsust. Kuna kahjud on minimaalsed ja arvukus viidud teadlaste soovitud tasemeni – 12 000 looma -, siis oluline ei ole kui palju põtru kütitakse, vaid see, kui palju neid alles jääb õiges soolises ja vanuselises struktuuris,“ lisas Vahtramäe.
Möödunud jahihooajal kütiti enim põtru Pärnumaal (628 põtra), rohkelt kütiti ka Viljandimaal (505), Harjumaal (476) ja Raplamaal (406).
Põdrajahihooaeg kestab Eestis 15. septembrist 15. detsembrini.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
