Eestis on turba väärindamine vaid mõne aastaga kahekordistunud

Kasvusubstraadil kasvavad taimed. Foto: Erwan Hesry

Turbaliidu iga-aastane statistika toob esile, et kohalikud ettevõtted väärindavad kohapeal ühe rohkem toidu kasvatamiseks vajalikke kasvusubstraate. Ettevõtted on reageerinud hästi turu vajadustele, kuigi kliimaseaduse vaatest on sektori tulevik tume.

Kui 2022. aastal toodeti Eestis 1,65 miljonit kuupmeetrit turba kasvusubstraate, jäi mullu number napilt alla 3 miljoni, mis moodustab kogu kaevandatud turba mahust ligi 65%.

Eesti Turbaliidu juhatuse esimehe Jüri Tiidermanni sõnul suurenevad mahud ka järgmistel aastatel, kuna turu nõudlus aina suureneb. “Toidu kasvatamisel Euroopas ei ole turbasubstraatidele asendust,” ütles ta. “Piltlikult öeldes kasvavad turbal kõik eluks vajalikud taimed, alates potisalatist kuni puuistikuteni välja. Segane geopoliitiline olukord on toonud selgelt välja vajaduse ise rohkem oma heaolu eest vastutada, olgu see riiklikul või Euroopa Liidu tasemel. Et Eesti turvas on nii meie enda kui ka Euroopa Liidu toidujulgeoleku tagaja, on Eesti pinnal seda aina rohkem väärindama hakatud.”

Praegu hõivab turbatööstus 2% Eesti märgaladest. Kasvusubstraatide nõudluse suurenemine paneb ettevõtteid panustama aina rohkem nii alade heakorrastamisse kui ka teadusarendusse, mis otsib substraatidesse turvast täiendavaid koostisosi. Tiidermann tõi välja, et varasemalt 100% turbast koosnevad segud on praeguseks juba asendunud keskmiselt 70% sisalduse segudega, mis on aidanud tootmismahtu suurendada.

Vaatamata toodangu suurenemisele muudab valmiv kliimaseadus ettevõtjad ärevaks. Nimelt näeb seaduseelnõu ette sektori jalajälje nulli viimist aastaks 2050. Tiidermanni sõnul jääb ebaselgeks, miks on vaikimisi sulgema asutud eluliselt vajalikku majandusharu, mis annab sisendi ka mitmele teisele sektorile nagu aiandus ja põllumajandus.

“Samal ajal kui valitsus tegeleb Eesti majanduse ja konkurentsivõime hävitamisega, prognoosivad teadlased, et aastaks 2050 nõudlus kasvusubstraatide järele vastupidiselt vähemalt kahekordistub. Täna tagavad Eesti ettevõtted üle 10% Euroopa kasvuturba vajadusest. Meie toodang toob iga-aastaselt lauale umbes 15 miljardit tervislikku toidukorda, mis käib kokku ka taimse toidulaua eelistamise poliitikaga. Jääb arusaamatuks, kust see toit valitsuse silmis meieni jõudma hakkab,” ütles Tiidermann.

Liidu sõnul peaks riik sektori piiramise asemel korrastama andmeid, mis seni omistavad turbatööstusele ülehinnatud kliimajälje. Hetkel määratakse sektorile heitetase, mis tekiks kogu turba otsesel põletamisel, mitte ei leia pikaajalist kasutust kasvuhoonetes ja põldudel. 

Eestis on enam kui 10 kasvusubstraatide tootmise tehast. Kokku tegeleb turba kogumise ja väärindamisega üle 40 ettevõtte, mis loovad maapiirkondadesse üle 2000 töökoha.

Loe ka:

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.