Mereimetajate eksperdi Ivar Jüssi sõnul jõudsid delfiinid Kopli lahte uidates. See pole esimene kord, kui delfiin Eesti vetesse satub, mõni on siinmail päevi tiirelnud.
Kopli lahes märgati täna kaht delfiini. Kellega võis olla tegemist?
Nad võisid vabalt olla afaliinid ehk pudelninad (keda teatakse ka silmikdelfiinina), sest eelmisel nädalal nähti neid Soomes Turu lähedal.
Ka on üks varasem “delfiinijuhtum” Liepaja sadamast 2019. aasta veebruari lõpust ja märtsi algusest, kui üks silmikdelfiini isend oli mitu päeva vaatajatele nähtaval.
Kas pudelninad tulid siia Soomest?
Seda ei saa välistada, kuigi Soomes oli neid kolm. Võib-olla jäi üks vees märkamata, sest tavaliselt hoiavad delfiinid oma grupi stabiilselt koos.
Mis delfiine siiakanti tõi?
Eks nad ole loomulikult eksikülalised. Seda ei oska öelda, mis neid siia toob. Võib-olla sattusid nad siia seetõttu, et neile ei meeldi üldiselt jää, aga sel talvel ei olnud meres üldse jääd. Delfiinid hoiavad jäätnud osadest eemale.
Delfiinid võisid tulla siia lõunapoolt, nad pole Lõuna-Läänemeres sugugi haruldased. Nad lihtsalt hulguvad. Seda on ennegi kevadisel ajal nähtud.
Kuigi viimane delfiin, keda on Eestis kindla peale kohatud, oli siin üle kümne aasta tagasi. See oli valgekoon-delfiin, keda nägin isegi.
See võis kummastav tunne olla, kui nägite Eestis delfiini.
Kõige jaburam oli see, et valgekoon-delfiin oli siin kolm-neli päeva ja tuttavad purjetajad käisid teda vaatamas. Ütlesid: “Kuule, lähme delfiini vaatama.” Vastasin, et mis lolli juttu te ajate, ta on nii haruldane. Läksime ja oligi täpselt sama koha peal, kus teda oli iga päev nähtud.
Kas on võimalik, et Kopli lahes märgatud delfiinid on veel täna ja lähipäevilgi seal?
Seda ma ei oska öelda, aga see on väga võimalik. Eks nad liigu mööda rannikut ringi. Praegu on ilmad natuke tuulised, paate on vähe väljas. Vaiksema ilmaga oleks merel rohkem neid, kes käivad ja toimetavad, teevad näiteks lõbusõitu või püüavad kala. Siis on suurem tõenäosus kohata delfiine. Aga see on täiesti võimalik, et mõni loots või professionaalne meremees neid kohtab.
Kas lihtinimene oleks üldse aru saanud, et vees on delfiin?
Oleks ikka aru saanud, kuigi nad ei tule nii ranna lähedale. Kui delfiine paadist vaadata, on nad suhteliselt seltsivad loomad. Nad ei pelga paati, tulevadki tihtipeale selle juurde ujuma.
2015. aastal olid delfiinid Stockholmi saarestikus ja Vormsi lõunarannikul. Vormsi kandis nähtud liik pole täpsemalt teada. Nad ujusid tund-poolteist purjetajate paadi kõrval.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
