Keskkonnaagentuuri eluslooduse peaspetsialisti Marko Kübarsepa sõnul peavad lambakasvatajad suurenenud hundiasurkonna tõttu loomadel silma peal hoidma, ka ei tohi jätta loomseid jäätmeid võsavillemile kättesaadavasse kohta.
Kübarsepa teatel on maikuu alguspäevil lisandunud uus järglaskond nüüdseks jõudsalt sirgunud ja jõudnud oma arengus sinnamaani, kus nende ööpäevane toiduvajadus on kasvanud üsna suureks. Samas on nad juba võimelised oma vanematele kilomeetrite viisi toiduotsinguil järgnema.
Hundikutsikate kehaline areng jätkub aga üha kiiremas tempos, novembrikuus kaaluvad needsamad noored võsavillemid sageli juba 30 kilogrammi. Kutsikate söögiisu järjest kasvab ja see paneb hundivanemad sageli otsima kergemaid viise selle rahuldamiseks. Eriti puudutab see noori, alles oma esimest pesakonda kasvatavaid hundipaare, kellel jahioskused ei ole veel kõige paremad. Just neil põhjustel sagenevad sügiseti huntide rünnakud kariloomadele, peamiselt lammastele.
“Keskkonnaagentuur on käesolevaks sügiseks prognoosinud hundiasurkonna arvukuse suurenemist võrreldes eelnenud aastatega,” sõnas Kübarsepp. “Seetõttu võivad hundikarjad ilmuda välja ka piirkondades, kus neid eelmistel aastatel ei olnud.”
“Seetõttu tuleks lambakasvatajatel oma hoolealustel veelgi paremini silm peal hoida, korrastada kiskjatõrjeaiad ning võimalusel ajada lambad ööseks lauta või väiksemasse suletud öö-aedikusse hoonete vahetus läheduses,” rääkis Kübarsepp.
“Samuti ei tohi jätta loomseid jäätmeid hundile kättesaadavasse kohta, kuna see võib neid piirkonda kinnistada,” ütles Kübarsepp.
Hundi rünnaku korral kariloomadele tuleb võimalikult ruttu teavitada keskkonnaametit ja võtta kiiresti kasutusele meetmed oma karja tõhusamaks kaitseks, vältimaks võimalikke ründeid järgnevatel öödel.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
