Eesti tööstus- ja energeetikaettevõtete CO2 heitkogus suurenes aastaga kokku ligi 23% ehk umbes 1,6 mln tonni. Heitkoguse kasvu vedas elektri tootmine põlevkivist.
Tööstus- ja energeetikaettevõtete heide on võrreldes 2013-2020 kauplemisperioodi algusega siiski märkimisväärselt vähenenud – ligikaudu 7,5 mln tonni CO2 võrra ehk umbes 47%.
„Üheksa aasta lõikes on heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate Eesti ettevõtete CO2-heide vähenenud pea poole võrra, kuna süsinikuturg on loonud konkurentsieelise väiksema heitkogusega osalistele ja on soodustanud puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõttu,“ selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius.
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Imre Banyaszi sõnul suurenesid Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate sektorite CO2 heitkogused 2022. aastal kogu Euroopa Liidus.
“Selle tendentsi taga võib näha Euroopat tabanud energiakriisi ning Venemaa rünnakut Ukraina vastu,” selgitas Banyasz. “Energiakriis ja sõda tõstsid oluliselt maagaasi hinda, mis muutis suurema kasvuhoonegaaside heite mahukusega fossiilsed kütused nagu kivisüsi või põlevkivi elektribörsil konkurentsivõimelisemaks.”
Energiakriis on mõju avaldanud ka lubatud heitkoguse ühikute turuhinnale, kuna energiatootjate nõudlus ühikute järele suurenes. „Kui 2021. aastal oli aasta keskmine CO2 hind 54,1 eurot, siis 2022. aasta keskmine hind oli 79,6 eurot. 2023. aasta alguses oli enampakkumistel ühiku hind ligi 100 eurot ning järelturgudel ületas hind kohati isegi 100 euro piiri“, selgitas Banyasz.
Lisaks suurenenud kasvuhoonegaaside heitele ning seega suurenenud nõudlusele on CO2 hinnale mõju avaldanud ka „Eesmärk 55“ paketi raames tehtud lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ehk ELi HKSi direktiivi muudatused, mille suhtes Euroopa Parlament, komisjon ja nõukogu 2022. aasta detsembris kokkuleppele jõudsid.
Eestis kuulub CO2 kauplemissüsteemi 43 ettevõtet, nende seas elektri- ja soojusenergia-, põlevkiviõli-, paberi- ja pabermassi-, telliste-, lubja- ja klaasi- ning kergkruusatootjad. Paljudes kaugküttekatlamajades õhku paisatud CO2 kogus isegi vähenes, sest sooja talve tõttu toodeti varasemast vähem.
Kõik Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS) kuuluvad osalised peavad oma heitkogusest aru andma. Vastavalt aruandes esitatud heitkogusele antakse ettevõttele või ta peab kauplemisturult soetama piisavas mahus lubatud heitkoguse ühikuid. 30. aprilliks peab turuosaline ELi HKSi registris loovutama piisavalt ühikuid, et katta õhku paisatud heitkoguse summa.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
