Uudis

ELF teeb ettepaneku luua Hiiumaa põliste metsade kaitseks rahvuspark

F: Pixabay

Eestimaa Looduse Fond (ELF) saatis täna keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Hiiumaale rahvuspark, mis hõlmaks eelkõige saare põhja-, lääne- ja keskosasse jäävaid riigimaadel asuvaid vanu metsi.

Rahvuspark seoks juba olemasolevad kaitsealad ühtseks tervikuks. Ettepaneku alal asuvad kaitstavate liikide elupaigad, vääriselupaigad ning nende vahele jäävad riigile kuuluvad seni kaitsmata metsaalad. Ettepanekusse kuuluva ala ulatus on 18 680 ha. Rohkem infot ettepaneku ja alade kohta leiab veebilehelt www.hiiurahvuspark.ee.

Rahvuspargi loomine aitab hoida Hiiumaa üht eripära – ainulaadseid, liigirikkaid ja sajandeid vanu põlismetsi, mis on koduks vähemalt 111 haruldasele ja kaitsealusele liigile. Näiteks leidub ettepanekusse kuuluvatel aladel selliseid haruldusi nagu kassikakk, roheline hiidkupar, euroopa naarits, kõdu-koralljuur, lehitu pisikäpp ja paljusid teisi liike. Euroopa naarits – Euroopa üks ohustatumaid imetajaid – on pärast taasasustamist elujõuliselt kanda kinnitanud vaid Hiiumaal.

Samuti tagab rahvuspargi loomine Hiiumaa elanike ja suvitajate seas populaarsete puhke- ja marjametsade säilimise ning aitab kaitsta mitmesuguseid Eestimaale omaseid loodusmaastikke. Laiemas pildis annab Hiiumaa metsade hoidmine oma panuse Euroopa Liidu elurikkuse strateegias ette nähtud eesmärgi täitmiseks – võtta kaitse alla 30% nii maismaast kui merealadest. 2020. aastal oli maismaast kaitse all 19,4%.

ELFi eksperdid koondasid välitööde andmeid, analüüsisid varasemaid Hiiumaa looduskaitseväärtusi puudutavaid materjale ning kogusid kokku riiklikusse keskkonnaregistrisse kantud andmed alade loodusväärtuste kohta. Analüüsi tulemusel kaardistati just kõige suuremate loodusväärtusega alad, mis vastavad rahvusvahelistele looduskaitse kriteeriumitele. 

“Hiiumaa metsad on tõeliselt erakordsed ning väga olulised mitte üksnes Eesti, vaid terve Läänemere regiooni jaoks. Meie lähiriikides ei ole võrreldavat suurt metsaala, mille põlismetsade osakaal oleks nõnda kõrge. Sellist rikkust tuleb hoida ja esile tõsta,” selgitas ELFi metsaprogrammi eestvedaja Siim Kuresoo. “Hiiumaale on soovitud rahvusparki luua ka varem, ent omast ajast ees olnud plaani ei viidud toona ellu. Nüüd on aeg küps selle mõtte teoks tegemiseks, sest väärtuslike metsade tõhusat kaitset ootavad pikisilmi nii Eesti inimesed kui üleilmsed suundumused elurikkuse kaitsel ja kliimamuutuste leevendamisel,” lisas Kuresoo. 

Ettepaneku kohaselt saab looduses ka edaspidi liikuda samamoodi nagu praegu. Samuti jätkuks jahipidamine tavapärase korra alusel. Suuremas osas seni kaitsestaatuseta riigimetsas saab ka tulevikus metsa majandada, kui seda tehakse püsimetsanduslike võtetega ning metsadele olulised loodusväärtused ja veerežiim säilivad. Looduskaitseseaduse järgi luuakse rahvuspark looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. 

ELFi ettepaneku esitamise järel otsustab Keskkonnaministeerium, kas võtta see menetlusse. Keskkonnaministeerium otsustab ka ettepanekule looduskaitselise ekspertiisi tegemise ja avalikkuse kaasamise protsessi üle.

Ettepaneku ja täiendavat infot leiab lehelt: www.hiiurahvuspark.ee

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.