Maole toiduks ostetud viis hiirt otsustasid enda elu eest võidelda ja tapsid oma vaenlase. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) tuletab meelde, et loomade toitmine elussöödaga on seadusevastane ja ka ohtlik lemmikloomale.
ELSi hoole alla jõudsid neli hiirt. Kõik viis närilist pääsesid küll mao käest, kuid kahjuks varitses neid veel üks oht – kass. Üks hiirtest langes kassi kätte ja sealt ta eluga enam ei pääsenud. Kuid rõõmusõnumina hiirte austajatele võib öelda, et varsti saab neist neljast hiirest vähemalt paarkümmend. Saabudes hoiukoju selgus, et närilised on tiined ning üsna pea otsib ELS kodu mitmekümnele hiirele.
“Maopuuri sattunud näriline ehmub ja püüab mao eest peitu pugeda. Ei ole ka ebatavaline, et näriline võib rünnata, kui tunneb end ohustatuna. Nende teravad lõikehambad võivad põhjustada maole vigastusi ning sellest tulenevaid nakkusi, mis nõuavad veterinaarravi või eutanaasiat. Jättes näljane näriline maopuuri võib leida, et elussaak on mao osaliselt ära söönud. Näljased ritsikad ja jahuussid võivad niiskuse või toitainete saamiseks rünnata mao nahka ja silmi,” rääkis ELSi turundus- ja kommunikatsioonijuht Agnes Blank.
Lemmikloomana peetava mao toitmine elusate loomadega võib näida vajalik säilitamaks tema jahiinstinkti. Kuid kunstlikes tingimustes ei ole see vajalik ning see on ohtlik ka röövloomale endale. Nimelt võib näriline vastu hakata ja madu vigastada, isegi tappa. Samuti võivad elusad närilised kaasa tuua parasiite, mis madudel erinevaid haiguseid põhjustavad.
Kõige selle kõrval on elussööda andmine ebaseaduslik. Selline käitumine loetakse looma suhtes lubamatuks teoks, see põhjustab talle valu ning välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kokkuvõttes on see looma julm kohtlemine ja karistatav.
Eesti Loomakaitse Selts kutsub ülesse loobuma elussöödast ning kaaluma humaansemaid variante, mis on võimalikult loomasõbralikud ega ohusta lemmiklooma elu.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
