Kuna eelmisel aastal raiuti vähem, istutatakse sel kevadel mõnevõrra vähem puid. Peamiselt jõuab loodusesse kuusk, mänd ja kask.
Ühena metsaistutust korraldava MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Kadri-Aija Viik ütles, et kui kevadel ja sügisel on Erametsakeskuse algatusel toimunud eri Eesti piirkondades avalikud metsaistutused, kus kohale tulnutele antakse lisaks näpunäiteid ka metsa hooldamise kohta, siis tänavu kevadel sellist avalikku istutust ei toimu.
Eestlase sahver
“Metsaistutus toimub tänavu kevadel iga metsaomaniku enese algatusel või siis juba ühistu osutatud teenusena,” lisas Viik. “Metsaistutuse vastu on metsaomanikel huvi endiselt suur. Eks mets ole ikka olnud Eesti inimese sahver, kust rasketel aegadel lisa võetakse. Istutustööde ja hooldusega saab omanik tagada, et terved ja tugevad metsad oleksid olemas ka meie lastel ja lastelastel.”
Ühistu tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul jõuab tänavu Keskühistu Erametsa kaudu, kes on erametsaomanikele üks suurimaid taimede tarnijaid, 3,3 miljonit taime.
Võrreldes möödunud aastaga istutatakse mõnevõrra vähem, sest erametsaomanikud raiusid mullu vähem ja piirkonniti esineb probleeme maapinna ettevalmistamisega. Peagi hakkab keskühistu tegema ettevalmistusi sügiseseks taimede ühishankeks. “Soovitame metsaomanikel julgelt sügisesse perioodi istutustöid planeerida,” sõnas Jõeäär.
Peamiselt kuusk
Populaarseim puuliik, mida keskühistu kaudu istutamiseks telliti, on ülekaalukalt kuusk – neid istutatakse tänavu kevadel 2,4 miljonit taime. Järgnevad mänd ja kask.
Lisaks metsa istutamisele on väga oluline osa ka hooldusraiel. “Järjest kasvavad uuendusmahud erametsades on märk sellest, et metsaomanik peab oma metsa eest hoolitsemist oluliseks,” ütles Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. Ta lisas, et ülioluline on pärast uuendamist ka metsakultuuri hooldada.
Nii hoitakse ära see, et väikesed puud hukkuks vohava rohttaimestiku tõttu. Nagu istutamiseks, saab ka selleks toetust Erametsakeskuselt. Metsaomanikul tasub ühendust võtta kohaliku metsaühistuga, kes abistab nii metsakultuuri hooldamisel kui ka abistab toetuse saamisel.
Tervislik seisund
Aun märkis, et hooldusraiega kõrvaldatakse metsast osa puid, et saada kvaliteetsem mets ja ära kasutada puidu kogus, mis looduslikult raieringi jooksul välja langeb. “Tuleb arvestada, et lisaks metsa majandusliku väärtuse parendamisele on hooldusraiete eesmärgiks ka metsa tervisliku seisundi eest hoolt kanda,” lisas Aun.
Metsa uuendamiseks saab toetust küsida Erametsakeskuselt. Toetatakse nii metsataimede soetamist ja istutamist ning maapinna ettevalmistamist istutamiseks, kui ka metsauuenduse hooldamist. Taimede soetamisel ja istutamisel on toetuse suurus kuni 400 eurot hektari kohta, maapinna ettevalmistamisel ja metsauuenduse hooldamisel kuni 96 eurot hektari kohta.
Erametsaomanik saab toetust küsida metsaühistu kaudu. Selleks tuleks oma kohaliku ühistuga aegsasti ühendust võtta. Erametsakeskus ootab ühistutelt taotlusi kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Kokku on tänavu metsa uuendamise toetamiseks eelarves 1,47 miljonit eurot.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
