Majandus- ja taristuministri ülesandeid täitev justiitsminister Maris Lauri saatis sel nädalal kooskõlastamisele väikeelamute energiatõhususe toetustmeetme tingimuste muutmise eelnõu – võrreldes varasemate toetusvoorudega hakkavad edaspidi toetust saama ka pärast 2000. aastat ehitatud elamute omanikud ning toetusena jagatakse välja kuni 19 miljonit eurot.
Minister Maris Lauri hinnangul ei ole lähiajal energiahindade langust põhjust eeldada, mistõttu tasub kõigil koduomanikel mõelda oma kodu energiatõhusamaks muutmisele. „Kõrged energiahinnad jäävad probleemiks tõenäoliselt ka pärast tänavust talve, mistõttu on lisaks igapäevasele energiakokkuhoiule mõistlik võtta ette ka pikemaajalisi investeeringuid. Kahtlemata on täna inimeste huvi oma kodu soojustamise ja näiteks päikesepaneelide paigaldamise vastu suur, kuid määravaks võib saada pere rahakott. Riik aitab osa kuludest katta ning majaomaniku jaoks tasub investeering kindlasti ära – korralikult renoveeritud maja küttearved vähenevad umbes poole võrra,“ rõhutas Lauri.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul tõestas eelnevate väikeelamute toetusvoorude populaarsus vajadust leida täiendavaid vahendeid. „Kuna renoveerimise raames tuntakse suurimat huvi just päikesepaneelide kasutuselevõtu vastu, oli mõistlik suunata lisaraha just eeskätt kodu energiasäästu toetamisele. Eelmise toetusetapi eelarvet suurendasime 8 miljoni euroni, nüüd aitavad veel täiendavad kuni 19 miljonit eurot panustada kodude energiasäästu ja seeläbi inimeste energiasõltumatusse,“ lisas Sutt.
Varasema toetusvooruga võrreldes kaob nõue, et renoveeritav maja peab olema vanem kui aastast 2000. Lisaks hakatakse toetust jagama kulude tekkimise ajal, mitte hiljem tagasiulatuvalt. „Kuna tegemist on lisaeelarvest rahastatava toetusega, tuleb toetuse väljamaksed teha inimestele veel käesoleva aasta jooksul,“ põhjendas Lauri. Kui seni kanti ehitustöödega seotud kulud inimese poolt kõigepealt omafinantseeringu- ja laenurahast ning seejärel toetusest, siis nüüd toimub see vastupidiselt – algul toetus, seejärel toetuse saaja omavahendid. Lauri sõnul aitab see maandada täiendavat hinna- ja ajasurve riski toetuse taotlejatele ning võimaldab toetuse abil ellu viia kõik energiatõhususe parendamisega seotud projektid, millele 2022. aasta suvel avanevas lisavoorus toetust taotletakse.
Hoone terviklikul rekonstrueerimisel on toetusmäär Tallinnas ja Tartu linnas 30 protsenti ja kuni 20 000 eurot, Tallinna ja Tartuga piirnevates omavalitsusüksustes 40 protsenti ja kuni 30 000 eurot ning mujal piirkondades 50 protsenti ja kuni 40 000 eurot. Hoone osalisel renoveerimisel on toetus üleriigiliselt 20 protsenti ja kuni 20 000 eurot ning päikesepaneelide paigaldamisel ja katuse või fassaadi renoveerimisel 30 protsenti ja kuni 20 000 eurot.
Toetatakse nii väikeelamu rekonstrueerimistöid, vajalike ehitustoodete- ja materjalide soetamist, projekteerimist, omanikujärelevalve teostamist ning taastuvenergia seadmete soetamist ja paigaldamist. Väikeelamuteks loetakse üksikelamuid, ridaelamu või kaksikelamu sektsioone, kahe korteriga elamuid või ridaelamuid, mis on taotleja alaliseks elukohaks.
Väikeelamute rekonstrueerimistoetust saab EAS-i ja Kredexi ühendasutusest taotlema asuda augustis. Vooru avanemisest annab teada EAS-i ja Kredexi ühendasutus.
Lisaks avaneb korteriühistute jaoks esmaspäeval, 11. juulil toetusvoor päikesepaneelide ostuks ja paigalduseks. Toetuseks jagatakse 5 miljonit eurot ja taotlusvoor on avatud kuniks raha jätkub. Rohkem infot leriab Kredexi kodulehel. Korterelamute terviklikuks rekonstrueerimiseks saab toetust taas taotleda sügisel.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
