Eriolukord Tallinna loomaaias: paar talitajat kolis loomade heaolu nimel sinna elama

Koroonaviirusest on ohustatud primaadid, tuhkrud ja Euroopa naarits

Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran.Foto: Vikipeedia

Tallinna loomaaias leidub liike, kellel on oht nakatuda koroonasse. Selle vältimiseks on kasutusele võetud maskid ja desinfitseerimisvahendid ning nakkusohu vähendamiseks elab paar talitajat loomaaia külalistemajas.

Tallinna loomaaia direktori Tiit Marani sõnul on kõigil primaatidel ehk esikloomalistel oht nakatuda koroonasse. “Lähtume sellest, et primaadi puhul on vaja olla väga ettevaatlik – ta võib nakkuda samamoodi nagu inimene, aga võib olla ka talitajale ohtlik, sest nakatab omakorda teda,” ütles Maran.

Ohtlik nii talitajale kui ka loomale

Tallinna loomaaias elab 11 liiki primaate – kümme ahvilist ja üks leemur. Mitmed neist liikidest on looduses ka koroonaviiruseta ohustatud. Šimpansid on väljasuremisohus, pintšetamariinid ja kirileemurid on liigina kriitilises seisus.

Kirileemur. Foto: Shutterstock
Šimpans. Foto: Shutterstock

Lisaks primaatidele on viirus nakkav ka tuhkrule ja ilmselt ka talle väga lähedasele Euroopa naaritsale.

Olukord on ohtlik nii talitajale kui ka loomale, kasutusele on võetud maskid ja desinfitseerimisvahendid. “See olukord on uus ja informatsiooni vähe. Peame tegema otsuseid suures määramatuses ja teadmatuses,” lausus Maran.

Loomade talitamine jätkub

Marani sõnul üritatakse leevendada nakkusohtu nii palju kui võimalik. “Kõik inimesed, kes saavad kodus töötada, on loomaaiast ära,” ütles ta ja lisas, et näiteks on peaaegu kogu haridus- ja müügiosakond kodukontoris. “Selge on aga see, et loomaaia põhijuur ehk loomade talitamine toimib edasi.”

Peamiseks riskiks peab Maran seda, et talitajad jäävad haigeks: siis pole kedagi, kes hoolitseks loomade eest. “Oleme lasknud kõigil osakondadel läbi mängida kõige kriitilisemad situatsioonid, mis võivad esineda,” ütles ta. “Mida vähem on inimesi, seda raskem on talitada ja seda vähem saab loomadele tähelepanu pöörata.”

Kodu asemel loomaaed

Selleks, et viia nakkumisoht miiniumini, on üritatud piirata loomaaias ringi liikuvate inimeste arvu. “Inimeste tervise kõrval on peamine ülesanne hoida loomad elus. See on kriisisituatsioon, midagi pole teha,” sõnas Maran.

Samuti on muutunud töökorraldus: kui vähegi võimalik, siis talitajad töötavad nii, et nad omavahel kokku ei puutuks.

Leidub neidki, kes ööbivad loomade heaolu nimel sealses külalistemajas. “Selliseks näiteks on üks pikaajaline töötaja. Ta pidi otsustama, kas talle meeldiks kodus istuda või see, et pääseb loomade juurde, kellega on harjunud,” ütles Maran. “Ta otsustas, et jääb siia. Kõigil pole peret.” Enamikule riskirühma kuuluvad vanemaealistele talitajatele on aga tehtud ettepanek koju jääda.

Alkoholilõhn on õhus

Enne nakkumisohtliku looma juurde minemist peab talitaja, kes on endale maski ette tõmmanud, kõik tööriistad desinfitseerima, sama teeb ta pärast talitamist. Suurest desinfitseerimisest on Marani sõnul pidev alkoholilõhn õhus. Eelmise nädala seisuga jagub maske ja desovahendeid nädalaks.

“Me saame nendega esialgu hakkama, aga loodame, et saame vahendeid juurde,” ütles Maran. “Ei tea, kui kaua kriis jätkub ja kui kiiresti esialgne šokk taandub, et suudetaks maske ja desinfitseerimisvahendeid nii palju toota ning muretseda, kui neid tarvis on.”

Marani sõnul on Euroopas peaaegu kõik loomaaiad suletud. Enamike eraloomaaedade (ja neid on valdav osa) sissetulekud sõltuvad otseselt külastajatest ja neil on väga keerulised ajad. Loomaaedades on väga palju väga haruldasi ja väljasuremisohus loomaliike, kelle hea käekäik sõltub otseselt külastajate arvust.

Nüüd, kui loomaaiad on viiruse tõttu külastajatele suletud, tõstatub paratamatult küsimus, kuidas suudavad loomaaiad nende hoole all olevaid loomi ülal pidada. Peaaegu kõigis Euroopa riikides on loomaaedade esindusorganisatsioonid pöördunud valitsuse poole oma murega. Marani sõnul ei tahaks ta praegu valitsuse nahas olla, sest kohti, mida toetada, on märkimisväärselt rohkem kui vahendeid, millega toetada.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.