Ettevaatust! Eestist püütud looduslik lõhe ja jõesilm sisaldavad ohtlikus koguses mürkaineid

Foto: Shutterstock

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse värskest uuringust selgus, et looduslikku lõhe ja jõesilma on tervislik süüa vaid paarkümmend grammi nädalas.

Uuringus olid vaatluse all töönduslikult püütavad liigid räim ja kilu ning rannakalanduse jaoks olulised lest, ahven, koha, lõhe ja jõesilm.

Keskkonnauuringute Keskuse keskkonna –ja analüütilise keemia osakonna peaspetsialisti Marek Nurmiku sõnul oli kolmandikul uuritud looduslikel lõhedel ületatud dioksiinide ja dioksiinilaadsete polüklooritud bifenüülide (PCBde) sisalduse lubatud määr.

Kaadmiumi piirväärtust ületas lausa 90 protsendil uuritud jõesilmudest, samas polnud kaadmiumi sisaldusega probleeme üheski teises uuritud kalaliigis.

Uuringu tulemuste põhjal arvutatud toitumissoovituste kohaselt mõjutavad Läänemere kala söömissoovitusi kõige rohkem dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCBde kõrged sisaldused.

Et dioksiinid ei põhjustaks terviseriske, võib looduslikku kilu või räime süüa vastavalt 40 kuni 60 grammi nädalas või väherasvastest kaladest tarbida ahvenat ja koha kuni 100 grammi või lesta kuni 52 grammi nädalas.

Loodusliku lõhe ja jõesilmu puhul on need kogused veelgi väiksemad – vastavalt 20 ja 25 grammi nädalas.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul peab riik jätkama tööd saasteainete keskkonda sattumise vähendamiseks, et looduslikku kala võiks ka tulevikus rahulikult toiduks tarbida.

“Dioksiinide ja raskmetallide peamisteks allikateks olid varem suured tööstus- ja põletusprotsessid, mida tänaseks on oluliselt tõhustatud,” ütles Kokk. “

“Jätkuvalt on aga murekohaks jäätmete ebapiisav sortimine, prügi põletamine lõkkes ja kodumajapidamistes ning puudulik sademevee käitlemine, mille tõttu jõuab veekogudesse liiga palju saasteaineid,” rääkis Kokk.

Samas tuleb Keskkonnauurinute Keskuse peaspetsialisti Nurmiku sõnul arvesse võtta, et 2018. aastal Euroopa Toiduohutuseameti poolt karmistatud toitumissoovitused on koostatud järgides põhimõtet, et need peavad kaitsma ka kõige tundlikumaid elanikkonna gruppe, lähtudes eelkõige rasedatest naistest, rinnaga toitvatest emadest ja lastest. Arvutuste aluseks on n-ö keskmine 70 kilo kaaluv inimene.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.