Uudis

Eurobaromeeter: eestlaste mure keskkonnaküsimustes tõuseb, suurimaks probleemiks peetakse prügi

Eestis küsitleti eelmise aasta 15. novembrist 25. novembrini 1001 kodanikku.Foto: Melinda Nagy

28 Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis, viies kandidaatriigi (Türgis, Põhja-Makedoonias, Montenegros, Serbias ja Albaanias) ning Türgi kogukonnas Põhja-Küprosel viidi läbi Eurobaromeetri uuring. 27 382 intervjuu toel uuriti EL avalikku arvamust. Uuringus osalesid üle 15-aastased EL riikides alaliselt elavad kodanikud.

Eestis jäeti uuringust välja EL kodakondsuseta inimesed (vene, ukraina, valgevene jne kodakondsusega) ning kodakondsuseta inimesed. Uuring viidi läbi personalintervjuudena vastajate kodudes. Eestis küsitleti eelmise aasta 15. novembrist 25. novembrini 1001 kodanikku.

Kliimamuutusi ja keskkond märgib olulisimate probleemide seas rohkem inimesi kui varem

Eestlaste arvates on olulisimad probleemid hinnatõus, tervishoid ja pensionid. Mure pensionite ja keskkonnaküsimuste pärast on kasvanud. Kui 2018. aasta kevadel nimetas keskkonnaküsimusi olulisimate seas seitse protsenti, siis 2019. aasta sügisel 14 protsenti.

Olulisimateks EL probleemideks peetakse sisserännet, kliimamuutusi ja keskkonda ning terrorismi. Mure sisserände ja terrorismi pärast on võrreldes 2018. aasta kevadega langenud. Siiski, rohkem kui pooled peavad sisserännet endiselt tõsiseks probleemiks. Kliimamuutuseid ja keskkonda peab oluliseks rohkem inimesi kui varem (tõus 14 protsendilt 23  protsendile).

Euroopa Liidu riikidest tähtsustame kliimaga seotud probleeme kõige vähem, aga muretseme jäätmete pärast

Eurobaromeetri uuringust selgus, et eestlased tähtsustavad kliimaga seotud probleeme kõige vähem. Suurim keskkonnaprobleem on meie jaoks sarnaselt teistele Ida-Euroopa riikidele see, mida saame näha ja katsuda: kasvav jäätmete hulk. Euroopa Liidu eelarvet soovivad Eesti kodanikud kulutada eelkõige haridusele ja kultuurile. Teine oluline valdkond on tööhõive, sotsiaalküsimused ja rahvatervis.

Peame tähtsaimaks individuaalseid muutusi ning ei ole nii valitsusekriitilised kui teised riigid

Küsimustikus paluti valiti kolm tõhusaimat viisi keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Eestlaste arvates on olulisimad lahendused oma tarbimisharjumuste muutmine, teavitustöö ning uute tehnoloogiliste lahenduste uurimisse investeerimine. Üsna kõrge tulemuse sai ka tootmis- ja kauplemisviiside muutmine. Euroopa Liidus keskmine on üsna sarnane kui välja arvata, et teabe levitamisse usutakse oluliselt vähem (24 protsenti EL keskmine võrrelduna Eesti 37 protsendiga).

Eestlased on peaaegu kõige vähem valitsuse tegevusega rahulolematud (51 protsenti, Taanis 49 protsenti). Vaid 45 protsenti arvab, et EL ei tee piisavalt (EL keskmine 68 protsenti). Poolas arvab nii samuti 45 protsenti ning Küprosel 40 protsenti. 64 protsendi eestlaste hinnangul tuleks kliimaotsused teha koos Euroopa Liidus (keskmine 70 protsenti). 29 protsenti leiab, et neid peaksid tegema valitsused (keskmine 26 protsenti).

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.