Uudis

Euroopa aasta puu konkursil esindab Eestit Hiiumaal kasvav Reigi pöök

Reigi pöök. Foto: Loodushoiu fond

Lõppenud rahvahääletus selgitas välja, et Euroopa aasta puu 2023 konkursil esindab Eestit punane pöök, mis kasvab Hiiumaal Reigi kiriku pastoraadi aias.

Maalehe veebis läbi viidud hääletusel kogus Reigi pöök 38% häältest, talle järgnesid tasavägiselt Abruka saare liigirikkuse tunnistaja Lippmaa pärn ja setode matusekombestikuga seotud Verhuulitsa lautsipettäi. 

„Aktiivne osavõtt hääletamisest ja tasavägine tulemus tõestab, et eriliste lugudega puud lähevad inimestele korda,“ kommenteeris Pille Ligi võistlust korraldanud Loodushoiu Fondist. „Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile puid, kel täita tähtis roll kultuuripärandi kandjana. Reigi pööki teavad Hiiumaal paljud ning seda nii tema erilise punase värvi kui ka kultuuriloolise pagasi tõttu,“ lisas Ligi.

Reigi pöögi võidust anti teada eile õhtul Hiiumaa majandusfoorumil, kus tunnustuse koos sellega kaasnenud Anne Türni keraamilise taldrikuga võtsid vastu Merike Klein, Reigi Jeesuse kiriku koguduse juhatuse esimees ja koguduse õpetaja, ja hooldajaõpetaja Hüllo-Kristjan Simson.

Reigi pöögi istutas 119 aastat tagasi Reigi kiriku pastor Richard Georg von Hirschhausenoma poja Theodori sünni puhul. Tegu on hariliku pöögi punaselehelise vormiga, mida Eestis üldiselt vähe kasvab. Puu on väga heas seisundis, elujõuline ja kannab vilja. Kuivõrd mõnel aastal leiab pöögi alt ka väikeseid pöögipoegi, arvatakse, et paljude Kärdla linna aedade punaste pöökide ema sirgub just Reigis.

Seoses oma asukohaga kirikla aias on puul rohkelt kultuuriloolisi kokkupuutepunkte. 

Kuulsam neist on ehk Soome kirjaniku Aino Kallase romaan „Reigi õpetaja“, mis on kirjutatud Reigi esimese pastori abikaasa ja abiõpetaja traagilise armuloo põhjal. Teosest on vändatud film Elle Kulli, Mikk Mikiveri ja Tõnu Mikiveri osatäitmisel ja tehtud ooper. Kultuurilukku on läinud ka Pihla kõrts, mis asus kiriku vastas. Kõrts on andnud ainest Gustav Ernesaksa ooperi „Tormide rand“ kuulsatele kõrtsistseenidele ning on tähtis tegevuspaik ka Herman Sergoromaanis „Näkimadalad“. 

Hilisemast ajast on pastoraadi ülakorrusel kirjutanud oma menuraamatu „Piiririik“ Tõnu Õnnepalu (Emil Tode nime all).

Pöögi looduslik areaal Eestimaale ei ulatu, ent soojeneva kliima tingimustes võib pöögist saada tulevikus harilik puu meie metsadeski. Niisiis on Reigi pöök ka omamoodi saadik tulevikust.

Eesti esindaja Euroopa aasta puu 2023 konkursil selgitati välja kolme väärika puu seast, kelle pakkus välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik. Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on Euroopa aasta puu konkursi fookuses emotsionaalne side, mis inimesi konkreetse puuga seob.

Kõik Euroopa aasta puu 2023 konkursil osalevad puud avalikustatakse ja üle-euroopaline hääletus algab veebruaris 2023, võitja kuulutatakse välja märtsis.

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa kuuendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Mullu esindas Eestit Järvselja Kuningamänd, kellele ansambel Metsatöll pühendas laulu „Toona“.

Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond, meediapartneriks hääletuse läbiviimisel oli Maaleht. Loodushoiu Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.