Euroopa Komisjon kavatseb esitada aprilliks õigusakti ettepaneku, milles nõutakse, et maa-alused gaasihoidlad kogu euroliidus tuleb iga aasta 1. oktoobriks täita vähemalt 90% ulatuses hoidla võimsusest.
Pidades silmas Venemaa sissetungi Ukrainasse, esitas Euroopa Komisjon kava, mille eesmärk on kaotada Euroopa sõltuvus Venemaa fossiilkütustest juba enne 2030. aastat. Alustatakse gaasist.
Kavas esitatakse ka rida meetmeid, et reageerida energiahindade tõusule Euroopas ja täiendada gaasivarusid järgmiseks talveks. Euroopat on juba mitu kuud kimbutanud energiahindade tõus, kuid praegu süvendab energiavarustuse ebakindlus hinnatõusu veelgi. REPowerEU abil püütakse mitmekesistada gaasitarneid, kiirendada taastuvallikatest toodetud gaaside kasutuselevõttu ning asendada gaas kütte- ja elektritootmises. See võib vähendada ELi nõudlust Venemaa gaasi järele kahe kolmandiku võrra juba enne aasta lõppu.
„Me peame muutuma Venemaa naftast, söest ja gaasist sõltumatuksm,” ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. “Me ei saa lihtsalt tugineda tarnijale, kes meid otseselt ohustab. Peame kohe tegutsema, et leevendada tõusvate energiahindade mõju, mitmekesistada gaasitarneid järgmiseks talveks ja kiirendada üleminekut puhtale energiale. Mida kiiremini minna üle taastuvatele energiaallikatele ja vesinikule ning suurendada energiatõhusust, seda kiiremini oleme tõeliselt sõltumatud ja oma energiasüsteemi peremehed. Arutan komisjoni ideid Euroopa juhtidega käesoleva nädala lõpus Versailles’s ning seejärel hakkame kolleegidega tööle, et need plaanid kiiresti ellu viia.“
Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans ütles: „On aeg tegeleda oma nõrkade külgedega ja suurendada oma sõltumatust energiavalikutes. Mingem välgukiirusel üle taastuvenergeetikale. Taastuvad energiaallikad on taskukohane, puhas ja potentsiaalselt lõputu energiaallikas, ning selle asemel, et rahastada fossiilkütuste tööstust mujal, aitavad need luua töökohti siin. Putini sõda Ukrainas näitab hädavajadust kiirendada üleminekut puhtale energiale.“
Energeetikavolinik Kadri Simson lisas: „Venemaa sissetung Ukrainasse on kõigutanud varustuskindlust ja viinud energiahinnad enneolematule tasemele. Selle talve ülejäänud nädalateks on Euroopas gaasi piisavalt, kuid järgmiseks aastaks peame kiiresti oma varusid täiendama. Seepärast teeb komisjon ettepaneku, et 1. oktoobriks peavad gaasihoidlad ELis olema vähemalt 90% ulatuses täidetud. Pakume välja ka hindade reguleerimise, riigiabi ja maksumeetmed, et kaitsta Euroopa kodumajapidamisi ja ettevõtjaid erakordselt kõrgete hindade mõju eest.“
Erakorralised meetmed energiahindade ja gaasi hoiustamise valdkonnas
Eelmise aasta oktoobris avaldas komisjon energiahindade meetmepaketi, mis on aidanud liikmesriikidel leevendada kõrgete hindade mõju haavatavatele tarbijatele. See pakett on jätkuvalt raamistik riiklike meetmete võtmisel. Eile esitles komisjon liikmesriikidele täiendavaid suuniseid, milles kinnitatakse võimalust reguleerida hindu erandlikel asjaoludel, ning sätestatakse, kuidas liikmesriigid saavad energiasektori suurest kasumist ja heitkogustega kauplemisest saadud tulu tarbijatele ümber jaotada.
ELi riigiabi eeskirjad pakuvad liikmesriikidele samuti võimalusi lühiajalise toetuse andmiseks kõrgetest energiahindadest mõjutatud ettevõtetele ning aitavad vähendada energiahindade volatiilsuse mõju keskpikas ja pikas perspektiivis. Pärast konsultatsioone heitkogustega kauplemise süsteemi riigiabi suuniste muutmise asjus konsulteerib komisjon liikmesriikidega ka selle üle, kas oleks vaja riigiabi uut ajutist kriisiraamistikku ja milline peaks olema selle kohaldamisala. Eesmärk oleks anda abi kriisist mõjutatud ettevõtetele, eelkõige neile, kes seisavad silmitsi suurte energiakuludega.
Komisjon kavatseb esitada aprilliks õigusakti ettepaneku, milles nõutakse, et maa-alused gaasihoidlad kogu ELis tuleb iga aasta 1. oktoobriks täita vähemalt 90% ulatuses hoidla võimsusest. Ettepanek sisaldaks ka sätteid täitmistasemete kontrollimise ja nõuete täitmise tagamise kohta ning näeks ette liikmesriikidevahelised solidaarsuskokkulepped. Komisjon jätkab gaasituru jälgimist, et selgitada välja, kas on põhjust muretseda võimalike konkurentsimoonutuste pärast, mille põhjustavad teatud ettevõtted, eeskätt Gazprom.
Komisjon uurib kõiki võimalusi võtta erakorralisi meetmeid, näiteks ajutisi hinnapiiranguid, millega piirata gaasihindade ülekandumist elektrihindadesse. Ta hindab ka elektrituru korralduse optimeerimise võimalusi, võttes arvesse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) lõpparuannet ja muud teavet alternatiivsete hinnakujundusmehhanismide eeliste ja puuduste kohta, et tagada elektri taskukohasus, häirimata seejuures tarneid ja takistamata investeeringuid rohepöördesse.
REPowerEU aitab saavutada sõltumatuse Venemaa gaasist enne 2030. aastat
Sõltuvusest Venemaalt pärit fossiilkütustest on võimalik järk-järgult vabaneda enne 2030. aastat. Selleks esitab komisjon REPowerEU kava, millega suurendatakse kogu ELi hõlmava energiasüsteemi vastupanuvõimet, lähtudes kahest eesmärgist: gaasitarnete mitmekesistamine – selleks suurendatakse veeldatud maagaasi ja torujuhtmeid pidi importi väljastpoolt Venemaad ning kasvatatakse biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise ja impordi mahtu; ning fossiilkütuste kasutamise kiirem vähendamine kodudes, hoonetes, tööstuses ja energiasüsteemides – selleks suurendatakse energiatõhusust, taastuvallikate kasutamist ning elektrifitseerimist ning kõrvaldatakse taristu kitsaskohad.
Komisjoni ettepanekutepaketi „Eesmärk 55“ täielik rakendamine vähendaks juba 2030. aastaks meie iga-aastast fossiilgaasi tarbimist 30% ehk 100 miljardi kuupmeetri võrra. REPowerEU kavas ettenähtud meetmetega saaksime järk-järgult vähendada fossiilgaasi kasutamist vähemalt 155 miljardi kuupmeetri võrra, mis on samaväärne 2021. aastal Venemaalt imporditud kogusega.
Peaaegu kaks kolmandikku sellest vähendamisest on võimalik saavutada ühe aastaga, mis lõpetaks ELi sõltuvuse ühest tarnijast. Komisjon teeb ettepaneku teha koostöös liikmesriikidega kindlaks kõige sobivamad projektid nende eesmärkide saavutamiseks, võttes aluseks põhjaliku töö, mis on riiklike taaste- ja vastupidavuskavade koostamisel juba ära tehtud.
Uue geopoliitilise ja energiaturu reaalsuse tõttu peame märgatavalt kiirendama üleminekut puhtale energiale ning suurendama Euroopa energiasõltumatust ebausaldusväärsetest tarnijatest ja volatiilsetest fossiilkütustest.
Venemaa sissetung Ukrainasse tegi puhtale energiale kiire ülemineku pakilisemaks ja vajalikumaks kui kunagi varem. EL impordib 90% oma tarbitavast gaasist, kusjuures Venemaa arvele langeb sellest umbes 45%, sõltuvalt liikmesriigist. Venemaalt tuleb ka umbes 25% naftast ja 45% kivisöest.
Komisjoni 2021. aasta oktoobri energiahindade meetmepakett on aidanud kodanikel ja ettevõtjatel viimastel kuudel tulla toime kõrgete energiahindadega. 25 liikmesriiki on kooskõlas meetmepaketiga võtnud meetmeid, millega juba vähendatakse ligikaudu 70 miljoni kodutarbija ning mitme miljoni mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja energiaarveid.
Komisjon jätkab koostööd naabrite ja partneritega Lääne-Balkani riikides ning energiaühenduses, kes jagavad ELi sõltuvust fossiilkütustest ja keda hinnatõus samuti mõjutab, kuid kel on samal ajal meiega ühesugused pikaajalised kliimaeesmärgid. EL on valmis toetama Ukrainat, Moldovat ja Gruusiat, et tagada neile usaldusväärne ja kestlik energiavarustus. Selge märk sellest on käimasolev töö Ukraina ja Moldova elektrivõrkude erakorraliseks sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrivõrguga.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
