Euroopa Komisjoni esindus Eestis teatas, et komisjon kutsub Eestit üles täitma õhukvaliteeti käsitlevaid ELi õigusnorme ja Natura 2000 alasid tõhusalt haldama.
Rikkumismenetlus on protsess, mille algatab Euroopa Liidu liikmesriigi suhtes Euroopa Komisjon, kui näeb, et mõni liikmesriik jätab Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevaid õigusi oma riigis kohaldamata, ja kui komisjon on arvamusel, et liikmesriik ei ole täitnud aluslepingutest tulenevat kohustust, selgitab Wikipedia. Komisjon peab oma arvamust põhjendama. Kui liikmesriik ei reageeri teatud tähtaja jooksul, võib komisjon pöörduda Euroopa Kohtusse. Menetlus koosneb mitmest etapist, milles tehakse ametlik otsus.
Õhukvaliteet
Komisjon kutsub Eestit üles viima oma siseriiklikud õigusaktid täielikult kooskõlla õhukvaliteeti käsitlevate ELi õigusaktidega (direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus ning direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta, muudetud direktiiviga 2015/1480).
Euroopa rohelises kokkuleppes, milles on seatud nullsaaste eesmärk, on olulisel kohal vähendada õhusaastet, mis on üks peamisi terviseohtusid. Kõnealused direktiivid näevad ette meetmed õhukvaliteedi eesmärkide määratlemiseks ja seadmiseks. Need hõlmavad välisõhu kvaliteedi hindamist, välisõhu kvaliteedi kohta teabe hankimist, välisõhu kvaliteeti käsitleva teabe avalikkusele kättesaadavaks tegemise tagamist, õhukvaliteedi säilitamist ja parandamist ning liikmesriikide vahelise tihedama koostöö edendamist õhusaaste vähendamisel.
Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud nende direktiivide teatavaid nõudeid, näiteks neid, mis on seotud proovivõtukohtade, kvaliteedi tagamise ja kvaliteedikontrolli süsteemide ning asukoha valiku dokumenteerimisega.
Seetõttu saadab komisjon Eestile ametliku kirja ja annab talle kaks kuud aega vastamiseks ja komisjoni osutatud puuduste kõrvaldamiseks.
Loodus
Komisjon kutsub Eestit üles võtma meetmeid oma Natura 2000 alade haldamiseks, et täita elupaikade direktiivist tulenevaid kohustusi. Elupaikade direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama erikaitsealadel esinevatele elupaikadele ja liikidele konkreetsed kaitse-eesmärgid ja -meetmed, et säilitada või taastada nende soodne kaitsestaatus riiklikul biogeograafilisel tasandil.
Tegemist on põhinõuetega bioloogilise mitmekesisuse kaitseks ELi tasandil. Nii Euroopa rohelises kokkuleppes kui ka ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 rõhutatakse, et ELi jaoks on oluline peatada oma elurikkuse vähenemine, säilitades meie looduslikud elupaigad ja taastades kahjustatud ökosüsteemid.
2016. aastal alustas komisjon dialoogi kõigi liikmesriikidega, sealhulgas Eestiga, et kõrvaldada allesjäänud lüngad erikaitsealade määramisel ja haldamisel. Eesti on määranud kõik alad erikaitsealadeks, kuid kaitse-eesmärgid ei vasta alati elupaikade direktiivi õiguslikele nõuetele, kuna need ei ole piisavalt üksikasjalikud, mõõdetavad ja aruandlusega hõlmatud.
Selle tulemusena on ebapiisavad ka kaitsemeetmed, mis tuleb kehtestada iga Natura 2000 ala jaoks seatud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu saadab komisjon Eestile ametliku kirja ja annab talle kaks kuud aega vastamiseks ja komisjoni osutatud puuduste kõrvaldamiseks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
