Euroopa Komisjon kiitis teisipäeval heaks Maaeluministeeriumi esitatud riigiabi loa taotlusepiima- ja sealihatootjale erakorralise toetuse maksmiseks, toetusraha jõuab COVID-19 puhangu tõttu majanduslikku kahju kannatanud ettevõteteni jaanuari jooksul.
„Riigiabi korras erakorralise toetuse maksmiseks oli vaja saada ka luba Euroopa Komisjonilt, kes on COVID-19 puhangu tõttu kannatanud majanduse toetamiseks vastavad reeglid välja töötanud. Tänaseks on luba saabunud ning sellega ka kõik tingimused täidetud, et saaks peagi alustada toetuse väljamaksmist keerulisse olukorda sattunud piima- ja sealihatootjatele,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.
Ministri sõnul lõppes eile ka erakorralise toetuse taotlusvoor ning kokkuvõtlikud tulemused avaldab PRIA selle kohta lähipäevil.
Toetuse andmise alus on riigiabi ajutine raamistik, mille alusel antavate toetuste piirmäär põllumajandustoodete esmatootmisega tegeleva ettevõtja kohta on 290 000 eurot. Kui põllumajandustootjal on riigiabi ajutises raamistikus ettenähtud piirmäär täitunud ja seetõttu talle selle raamistiku alusel abi andmist kohaldada ei saa, on põllumajandustootjale siiski võimalik abi anda vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ületada ühe ettevõtja kohta 25 000 eurot.
Erakorralist toetust antakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule piimatõugu lehma kasvatuse ja seakasvatuse eest.
Piimatõugu lehma kasvatuse eest sai toetust taotleda piimatootja, kes pidas põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte piimatõugu lehma. Toetust makstakse piimatõugu lehma kohta, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, kõikide nõuetekohaste piimatõugu lehmade arvu ja taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära.
Seakasvatuse eest sai toetust taotleda sealihatootja, kes pidas 2021. aasta 30. septembri seisuga vähemalt ühte siga, kelle pidamisest oli ta põllumajandusloomade registri pidajat teavitanud hiljemalt 27. oktoobriks. Lisaks peab sealihatootja olema 2020. aastal maksu- ja tolliameti andmetel tasunud tööjõukulusid.
Toetust makstakse makstud tööjõukulude osalise (kuni 70%) hüvitisena, arvestades tegevuse toetamiseks eraldatud eelarvet, iga nõuetekohase taotleja tööjõukulu ning taotleja riigiabi või vähese tähtsusega abi vaba piirmäära. Toetus ei ole suurem kui taotleja 2020. aastal seakasvatusest saadud müügitulu.
Toetustaotlusi menetleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Toetus makstakse taotlejale hiljemalt 31. jaanuaril 2022. aastal.
Vabariigi Valitsus eraldas oma reservist põllumajandussektori erakorraliseks toetamiseks 5,5 miljonit eurot.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
