Euroopa Komisjon pole rahul, et Eesti ei ole täielikult üle võtnud direktiivi taastuvenergia kasutamise edendamise kohta.
Euroopa Komisjon avaldab korrapäraselt rikkumismenetlusi käsitlevaid otsuseid, millega rakendatakse õiguslikke meetmeid nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole täitnud EL-i õigusest tulenevaid kohustusi.
Veebruari rikkumisotsustest kaks puudutavad Eestit. Euroopa Komisjon saatis Eestile täiendava põhjendatud arvamuse, kuna Eesti ei ole täielikult üle võtnud direktiivi taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Direktiiviga nähakse ette õigusraamistik taastuvenergia arendamiseks EL-i elektri-, kütte-, jahutus- ning transpordisektoris. Sellega kehtestatakse siduv EL-i tasandi taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 ning erinormid päritolutagatiste kohta. Päritolutagatised on elektroonilised sertifikaadid, mis annavad lõpptarbijale teavet taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta tarnija energiaallikate jaotuses.
Lisaks on direktiivis sätestatud biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumid ning nende kütuste kriteeriumidele vastavuse kontrollimise eeskirjad.
Samuti hõlbustab see kodanike osalemist energiasüsteemi ümberkujundamises, võimaldades omatarbimist ja taastuvenergiakogukondade loomist. Samasisuline põhjendatud arvamus saadeti täna ka Belgiale, Lätile ja Rumeeniale.
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 30. juuni 2021. Sama aasta juulis saatis komisjon neljale liikmesriigile algul ametliku kirja ning seejärel põhjendatud arvamuse. Olles läbi vaadanud liikmesriikide vastused ja võetud meetmed, otsustas komisjon esitada Belgiale, Eestile, Lätile ja Rumeeniale täiendava põhjendatud arvamuse, kuna ülevõtmine on endiselt puudulik seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolutagatisi käsitlevate sätetega, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise kriteeriumidega ning omatarbeks toodetud energia tarbimise ja taastuvenergia kogukondadega.
Eestil ja teistel liikmesriikidel on nüüd vastamiseks ja vajalike meetmete võtmiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda nad Euroopa Liidu Kohtusse.
Samuti otsustas Euroopa Komisjon saata Eestile täiendava põhjendatud arvamuse selle kohta, et Eesti ei ole teatanud kõigist ühtlustamisdirektiivi ülevõtmise meetmetest. Direktiiv käsitleb üleeuroopalise transpordivõrgu väljaarendamiseks võetavate meetmete lihtsustamist ning selle eesmärk on tagada peamiste TEN-T põhivõrguprojektide parem koordineerimine ja tulemuslik elluviimine, muutes loa- ja riigihankemenetlused selgemaks.
Direktiiv on suunatud prioriteetsetele TEN-T põhivõrguprojektidele, piiriülestele algatustele ja Euroopa transpordikoridoridele, mille rajamise eelarve ületab 300 miljonit eurot. Selle saavutamiseks on direktiivis liikmesriikidele sätestatud neli põhinõuet: määrata iga projektiga tegelema kindel asutus, lihtsustada loamenetlusi, et need ei võtaks aega rohkem kui neli aastat, muuta menetlused läbipaistvamaks ja parandada piiriülest koordineerimist.
Liikmesriigid pidid direktiivi oma õigusesse üle võtma 10. augustiks 2023. Sama aasta septembris saatis komisjon Eestile ametliku kirja, millele järgnes 2024. aasta aprillis esimene põhjendatud arvamus.
Eesti ei ole siiani võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et tagada direktiivi täielik ülevõtmine oma siseriiklikku õigusesse. Samuti ei ole ta sellistest meetmetest komisjonile teatanud. Seepärast on komisjon otsustanud esitada Eestile täiendava põhjendatud arvamuse ning riigil on nüüd vastamiseks ja vajalike meetmete võtmiseks aega kaks kuud. Vastasel juhul võib komisjon otsustada anda Eesti Euroopa Liidu Kohtusse.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
