Euroopa Komisjon esitas täna uute raskesõidukite jaoks rangemad CO2 heite sihttasemed, mis hakkavad kehtima alates 2030. aastast. Uued sihttasemed aitavad vähendada CO2 heidet transpordisektoris.
Veoautod, linnaliini- ja pikamaabussid tekitavad üle 6% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest ning üle 25% kogu maanteetranspordi kasvuhoonegaaside heitest.
„Kliimaeesmärkide ja nullsaaste eesmärkide saavutamiseks peavad kõik transpordisektori osad andma aktiivse panuse,” ütles Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans. “2050. aastaks peavad peaaegu kõik meie teedel sõitvad sõidukid olema heiteta. Seda nõuab meie kliimamäärus, seda vajavad linnad ja meie tootjad liiguvad selles suunas. Tänase ettepanekuga tagame, et uued veokid muutuvad vähem saastavaks ja et meie linnades sõidab rohkem heiteta busse. Kliimakriisiga võitlemine, inimeste elukvaliteedi parandamine ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamine käivad käsikäes.“
Komisjon teeb ettepaneku kohaldada järk-järgult peaaegu kõigi selliste uute raskesõidukite suhtes, mille CO2 heitkoguseid sertifitseeritakse, rangemaid CO2 heite norme (võrreldes 2019. aasta tasemetega), millega:
- alates 2030. aastast vähendatakse heidet 45%;
- alates 2035. aastast vähendatakse heidet 65%;
- alates 2040. aastast vähendatakse heidet 90%.
Heiteta linnabusside kasutuselevõtu kiirendamiseks teeb komisjon ettepaneku muuta kõik uued linnabussid alates 2030. aastast heitevabaks.
Ettepanek on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe ja kava „REPowerEU“ eesmärkidega ning toetab ka energiasüsteemi ümberkujundamist, kuna sellega vähendatakse ELi transpordisektoris nõudlust imporditud fossiilkütuste järele ning suurendatakse energiasäästu ja -tõhusust. Samuti aitab see parandada eeskätt linnade õhukvaliteeti.
Lisaks puudutab ettepanek sektorit, mis toetab Euroopa puhta tehnoloogia tööstust ja suurendab rahvusvahelist konkurentsivõimet. EL on veoautode ja busside tootmises turuliider ning ühine õigusraamistik aitab seda positsiooni tulevikus kindlustada.
Uued normid annavad selge ja pikaajalise signaali investeeringute suunamiseks uuenduslikesse heitevabadesse tehnoloogiatesse ning laadimis- ja tankimistaristu kasutuselevõtu hoogustamiseks.
Raskesõidukite sektori heitkogused on alates 2014. aastast aasta-aastalt suurenenud, välja arvatud 2020. aastal COVID-19 pandeemia tõttu. Eelkõige suurenevad heitkogused kiiresti kaubaveosektoris. Selle põhjus on kasvav nõudlus maanteetranspordi järele ja eeldatavasti kasvab see nõudlus tulevikus veelgi. 2019. aastal olid autokaubaveo heitkogused 44% suuremad kui lennundussektori heitkogused ja 37% suuremad kui meretranspordis.
Valdav osa ELi sõidukipargi raskesõidukitest (99%) töötab praegu sisepõlemismootoritel, mis kasutavad peamiselt imporditud fossiilkütuseid nagu näiteks diislikütus. See suurendab ELi energiasõltuvust ja energiaturu praegust volatiilsust.
Uued CO2-heite normid on kooskõlas ELi suurenenud kliimaeesmärkidega, paketiga „Eesmärk 55“ ja Pariisi kokkuleppega.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
