Euroopa Komisjon tegi mitu olulist ettepanekut heitmete vähendamiseks

Foto: shutterstock

Eile võttis komisjon vastu rea seadusandlikke ettepanekuid, et vähendada gaasiturgude CO2-heidet ning tagada eurooplastele energiajulgeolek. Selleks lihtsustatakse taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside, sealhulgas vesiniku kasutuselevõttu.

Euroopa Liit peab vähendama oma tarbitava energia CO2-heidet, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55% ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Tänased ettepanekud aitavad seda eesmärki saavutada, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Energeetikavolinik Kadri Simson ütles: „Tänaste ettepanekutega soodustame puhta gaasi kasutamist ja loome sellega tingimused gaasisektori rohepöördeks. Selle ülemineku põhielement on konkurentsivõimelise vesinikuturu loomine koos vajaliku taristuga. Soovime, et Euroopa näitaks teed ja oleks maailmas esimene, kes kehtestab turueeskirjad selle olulise energialiigi kasutamiseks ja hoiustamiseks. Samuti teeme ettepaneku kehtestada ranged eeskirjad gaasi-, nafta- ja kivisöesektorist pärit metaaniheite kohta, et vähendada nende sektorite heitkoguseid 2030. aastaks 80% ja võtta kasutusele meetmed väljaspool ELi tekkivate heitkoguste vähendamiseks. Meie ettepanekud tugevdavad ka gaasivarustuskindlust ja suurendavad liikmesriikidevahelist solidaarsust, mis aitab võidelda hinnašokkidega ja muuta meie energiasüsteemi vastupidavamaks. Liikmesriikide palvel parandame gaasi hoiustamise koordineerimist ja loodame võimaluse gaasivarusid soovi korral ühiselt osta.“

Komisjoni ettepanekutega (määrus ja direktiiv) luuakse tingimused üleminekuks fossiilkütustelt taastuvatele ja vähese CO2-heitega gaasidele, eelkõige biometaanile ja vesinikule, ning tugevdatakse gaasisüsteemi vastupanuvõimet.

Üks peamisi eesmärke on luua vesinikuturg, luua sobiv investeerimiskeskkond ja võimaldada vajaliku taristu arendamist, sealhulgas kaubavahetuseks kolmandate riikidega. Turueeskirju hakatakse kohaldama kahes etapis, enne ja pärast 2030. aastat, ning eelkõige puudutavad need juurdepääsu vesinikutaristule, vesiniku tootmise ja transpordi eraldamist ning tariifide kehtestamist. Luuakse uus juhtimisstruktuur – vesinikuvõrguettevõtjate Euroopa võrgustik (ENNOH), mis hakkab edendama spetsiaalset vesinikutaristut, piiriülest koordineerimist ja võrkudevaheliste ühenduste rajamist ning töötab välja konkreetsed tehnilised eeskirjad.

Ettepanekuga nähakse ette, et riiklikud võrguarenduskavad peaksid põhinema elektri-, gaasi- ja vesinikuplaneerimisel kasutataval ühisel stsenaariumil. See tuleks viia kooskõlla riiklike energia- ja kliimakavadega ning kogu ELi hõlmava kümneaastase võrguarenduskavaga. Gaasivõrguettevõtjad peavad lisama teabe taristu kohta, mida saab kasutusest kõrvaldada või mille kasutusotstarvet saab muuta, ning vesinikuvõrgu arendamise kohta hakatakse esitama eraldi aruandeid, et vesinikusüsteemi ehitamine põhineks realistlikul nõudluse prognoosil.

Uute eeskirjadega kaotatakse piiriüleste ühenduste tariifid ja vähendatakse tariife sisestuskohtades, mis lihtsustab taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaaside kasutuselevõttu olemasolevas gaasivõrgus. Luuakse ka vähese CO2-heitega gaaside sertifitseerimise süsteem, et viia lõpule taastuvenergia direktiiviga alustatud töö taastuvallikatest toodetud gaaside sertifitseerimisega. Et vältida Euroopa seotust fossiilse maagaasiga ja teha Euroopa gaasiturul ruumi puhastele gaasidele, teeb komisjon ettepaneku, et ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata toodetava maagaasi pikaajalisi lepinguid ei tohiks pikendada kauemaks kui 2049. aastani.

Paketi teine prioriteet on tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja kaitse. Võttes arvesse elektriturul juba kohaldatavaid sätteid, võivad tarbijad tarnijaid hõlpsamini vahetada, kasutada tõhusaid hinnavõrdlusvahendeid, saada täpset, õiglast ja läbipaistvat teavet arvete kohta ning saada parema juurdepääsu andmetele ja uuele arukale tehnoloogiale. Tarbijal peaks olema võimalik valida fossiilkütuste asemel taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2-heitega gaase.

Viimaste kuude kõrged energiahinnad on näidanud energiajulgeoleku tähtsust, eriti ajal, mil ülemaailmsed turud on volatiilsed. Komisjon tegi täna ettepaneku parandada gaasisüsteemi vastupidavust ja tugevdada olemasolevaid varustuskindluse sätteid, nagu lubati 13. oktoobri energiahindu käsitlevas teatises ja meetmepaketis. Energianappuse korral ei jäeta ühtegi leibkonda Euroopas üksinda, sest uus eelnevalt kindlaks määratud kord ning täpsustatud kontrollid ja hüvitised energia siseturul suurendavad piiriülest solidaarsust. Ettepanekuga laiendatakse kehtivaid eeskirju taastuvatele energiaallikatele ja vähese CO2-heitega gaasidele ning kehtestatakse uued sätted küberriskide maandamiseks. Lisaks hakatakse hoiustamisega seotud aspekte võtma arvesse piirkondliku tasandi riskihindamisel, mis tähendab, et gaasi hoiustamisele lähenetakse edaspidi strateegilisemalt. Samuti võimaldab ettepanek teha liikmesriikidel strateegiliste varude hankimiseks soovi korral ühishankeid kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega.

Metaaniheite vähendamine

Samal ajal nõuab komisjon oma esimeses ELi seadusandlikus ettepanekus metaaniheite vähendamise kohta energiasektoris nafta-, gaasi- ja söesektorilt metaaniheite mõõtmist, aruandlust ja tõendamist ning teeb ettepaneku kehtestada ranged eeskirjad metaanilekete avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piiramiseks. Selles esitatakse ka ülemaailmsed seirevahendid, et andmed nafta, gaasi ja söe ELi impordist tuleneva metaaniheite kohta oleksid läbipaistvad.

Ettepanekuga kehtestataks uus ELi õigusraamistik, et tagada metaaniheite mõõtmise, aruandluse ja kontrollimise kõrgeim standard. Uute eeskirjade kohaselt peavad ettevõtjad mõõtma ja kvantifitseerima oma metaaniheidet tekkekohas ning viima läbi põhjalikke uuringuid, et avastada ja kõrvaldada metaanilekked. Lisaks keelatakse ettepanekuga metaani atmosfääri laskmine ja tõrvikpõletamine, välja arvatud kitsalt määratletud asjaoludel. Liikmesriigid peaksid kehtestama ka oma metaaniheite vähendamise kavad, pidades silmas hüljatud kaevanduste ja mitteaktiivsete puurkaevude metaaniheite vähendamist ja mõõtmist.

ELi energiaimpordist pärit metaaniheite vähendamiseks teeb komisjon ettepaneku nõuda fossiilkütuste importijatelt, et nad esitaksid teavet selle kohta, kuidas nende tarnijad heitkoguseid mõõdavad, tõendavad ja aruandlust korraldavad ning kuidas nad heitkoguseid vähendavad. Komisjon loob kaks läbipaistvusvahendit, mis näitavad kogu maailma riikide ja energiaettevõtete tulemusi ja jõupingutusi metaaniheite vähendamisel. Need on andmebaas, kus importijate ja ELi ettevõtjate esitatud andmed tehakse üldsusele kättesaadavaks ning ülemaailmne seirevahend, mis näitab metaaniheitekoldeid nii ELis kui ka väljaspool seda.

Teise sammuna alustab komisjon diplomaatilist dialoogi meie rahvusvaheliste partneritega ja vaatab 2025. aastaks läbi metaanimääruse, et kehtestada fossiilkütuste impordi suhtes rangemad nõuded, kui ükskord kõik andmed on olemas.

Eilsed ettepanekud koos 14. juulil 2021 esitatud seadusandliku paketiga ja eile avaldatud hoonete energiatõhususe direktiivi läbivaatamisega kujutavad endast olulist sammu Euroopa CO2-heite vähendamisel ning aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55% ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.