Euroopa roheline kokkulepe kiirendab taastuvenergia kasutuselevõttu

Foto: Pixabay

Euroopa Parlament ja nõukogu saavutasid eile esialgse kokkuleppe tugevdada EL-i taastuvenergia direktiivi nõudeid. Eesmärkide seas on rohevesiniku laialdane kasutamine ja biokütuste osa suurendamine.

Kokkuleppega suurendatakse EL-i 2030. aasta siduvat taastuvenergia eesmärki 42,5%-ni võrreldes praeguse 32% eesmärgiga ning peaaegu kahekordistatakse taastuvenergia praegust osakaalu EL-is. Läbirääkijad leppisid ka kokku, et EL seab sihiks suurendada 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu 45%-ni.

Eilse kokkuleppega astub EL sammu võrra lähemale paketi „Eesmärk 55“ lõplikule valmimisele, mis aitab saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja kava „REPowerEU“ eesmärke, märkis Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Energeetikavolinik Kadri Simson nimetas kokkulepet verstapostiks „REPowerEU“ ja Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimisel. „Taastuvad energiaallikad on Euroopa kliimaneutraalsuse jaoks kesksel kohal ja võimaldavad meil kindlustada oma pikaajalise energiasõltumatuse. Selle kokkuleppega anname investoritele kindluse ja kinnitame EL-i üleilmset juhtrolli taastuvate energiaallikate kasutuselevõtul ja puhtale energiale üleminekul,“ ütles Simson.

Vähese CO2-heitega majanduse jaoks tuleb suurendada taastuvenergia osakaalu

Loamenetlused muutuvad lihtsamaks ja kiiremaks. Taastuvenergiat hakatakse käsitlema ülekaaluka avaliku huvina, säilitades samal ajal keskkonnakaitse kõrge taseme. 

Suure taastuvenergia potentsiaaliga ja väikese keskkonnariskiga piirkondades loovad liikmesriigid spetsiaalsed taastuvenergia kiirendusalad, mille puhul on loamenetlused eriti lühikesed ja lihtsad. Esialgne kokkulepe tõhustab ka piiriülest koostööd taastuvenergia valdkonnas.

Kokkulepe sisaldab eesmärke ja meetmeid taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu toetamiseks eri majandussektorites. Läbivaadatud direktiiviga tugevdatakse iga-aastasi taastuvenergia eesmärke kütte- ja jahutussektoris ning kaugküttesüsteemides kasutatava taastuvenergia osas. Sellega kehtestatakse hoonete energiatarbimisele 2030. aastaks konkreetne taastuvenergia osakaalu sihttase 49%.

Taastuvenergia direktiivi kohaldamisalasse lisandub tööstus, mis on üks energiamahukaim sektor. Kokkuleppega kehtestatakse soovituslikud eesmärgid (taastuvenergia kasutamine peaks suurenema 1,6% aastas) ning siduv eesmärk, mille kohaselt peaks taastuvallikatest toodetud vesinik moodustama 2030. aastaks tööstussektori vesiniku kogutarbimisest 42%.

Kokkulepe tugevdab ka transpordisektoris taastuvenergia kasutamist reguleerivat õigusraamistikku (nt kasvuhoonegaaside heitemahukuse vähendamine 14,5% või taastuvenergia osakaalu suurendamine 29%-ni energia lõpptarbimises), kusjuures täiustatud biokütuste ja muude kui bioloogilist päritolu taastuvkütuste osakaal suureneb 5,5%-ni, sellest vähemalt 1% peavad moodustama muud kui bioloogilist päritolu kütused.

Kokkulepe sisaldab ka sätteid, millega toetatakse energiasüsteemi lõimimist elektrifitseerimise ja heitsoojuse kasutuselevõtu teel, ning tõhustatud päritolutagatiste süsteemi, mis aitab parandada tarbijate teavitamist.

Bioenergia kasutamine muutub kestlikumaks

Kokkulepe tugevdab bioenergia kestlikkuse kriteeriume kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe suuremate kliima- ja elurikkuse eesmärkidega. Tulevikus kohaldatakse neid kriteeriume ka väiksemate käitiste suhtes (7,5 MW või suuremad) kui praeguse direktiiviga ette nähtud 20 MW künnis.

Kokkulepe sisaldab sätteid, millega tagatakse, et metsa biomassi ei hangita bioloogilise mitmekesisuse ja süsinikuvaru seisukohast erilise tähtsusega aladelt. Lisaks on kokkulepitud eeskirjades sätestatud, et puitbiomassi tuleb kasutada vastavalt selle suurimale majanduslikule ja keskkonnaalasele lisaväärtusele (nn astmeline kasutamine).

Rahalist toetust ei tohi edaspidi anda energia tootmiseks saepalkidest, spoonipalkidest, tööstuslikult kasutatavast ümarpuidust ning kändudest ja juurtest. 

Eilne esialgne kokkulepe tuleb nüüd Euroopa Parlamendis ja nõukogus ametlikult vastu võtta. Seejärel avaldatakse uus õigusakt Euroopa Liidu Teatajas, mille järel see jõustub.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.