Euroopa tankeriomanike eesmärk on viia Venemaa naftasaadetised tippu, enne kui detsembris jõustuvad Moskva-vastased energiasanktsioonid, kirjutas pühapäeval The Wall Street Journal.
Peatselt oodatavad sanktsioonid tekitavad Euroopa töötlejate ja laevaomanike seas hirmu, et nad võivad sattuda Venemaaga äri ajamise eest musta nimekirja, märgib leht.
Kreeka tankeriomanikud, kelle käes on ligi kolmandik maailma naftapargist, vedasid maaklerite sõnul mais ja juunis umbes poole Venemaa naftast. Lloyd’s List Intelligence’i hinnangul käisid Kreeka laevad selle kahe kuu jooksul 151 korda Venemaa Musta mere ja Läänemere sadamates, aasta varem sama ajaga 89 korda.
“Keegi ei oska öelda, mis saab tankeriturust pärast sanktsioonide jõustumist,” ütles anonüümsust palunud Kreeka laevaettevõtte tegevjuht. “Lõppkokkuvõttes võib see olla positiivne, sest nõudlus nafta järele on endiselt suur ja tõenäoliselt saadetakse laevu naftat tooma teistest riikidest, nagu USA ja Lähis-Ida.”
Tema arvates sõidavad tankerid pikki vahemaid, mis tähendab, et nad teenivad rohkem raha.
Väljaanne kirjutab, et Venemaa tarned Aasiasse on nüüd hüppeliselt kasvanud. Energiaandmete pakkuja Vortexa andmetel kahekordistas Hiina juunis Vene nafta tarbimist keskmiselt 1,13 miljoni barrelini päevas, võrreldes veebruari 670 000 barreliga päevas. Samuti on oluliselt suurenenud Vene nafta ostmine Indias.
“Selle suundumuse põhjal tundub võimalik, et Venemaa võiks eksportida kogu saadaoleva nafta ilma Ameerika või Euroopa Liidu ostjateta,” ütles väljaande Vortexa peaanalüütik David Veha.
Vastavalt Euroopa Liidu Nõukogus juunis vastu võetud kuuendale Venemaa-vastaste sanktsioonide paketile kehtestatakse detsembri algusest Venemaa nafta meretranspordi keeld.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
