Europarlamendi liikmed tahavad koroonakriisi tõttu piirata eksootiliste loomadega kauplemist Euroopa Liidus

Soomusloom.

Kuigi koroonaviirus ei valminud laboris, leidub neid, kes usuvad, et tegemist on inimtegevusest tingitud katastroofina, mille on põhjustanud hoogsalt arenev metsloomade kaubandus.

Teadlased kahtlustavad, et praegune koroonaviirus pärineb nahkhiirelt, mis võis inimesele üle kanduda Hiina metsloomade turult leiduva vaheorganismi – soomuslooma – kaudu. See putukatest toituv imetaja on üleilmselt üks enim salakaubitsetud loomadest.

Soomuslooma süüakse ja kasutatakse traditsioonilises Hiina meditsiinis. Kriisi tagajärjel on Hiina keelanud metsloomadega kauplemise, kirjutab Politico.

Pandeemia oleks võinud alguse saadaka Euroopast

Nüüd nõuavad europarlamendi liikmed ja keskkonnaaktivistid, et järgmiste koroonapuhangu sarnaste kriiside ärahoidmiseks tuleks Euroopa Liidus kehtestada nimekiri loomadest, kellega kauplemine on lubatud.

“COVID-19 pandeemia võinuks sama hästi alata Euroopa Liidu sees. Võib imeks pidada, et seda pole varem juhtunud,” leidis Raquel García, AAP Animal Advocacy and Protectioni avaliku poliitika juht. “EL-is müüakse, transporditakse ja peetakse koduloomadena tuhandeid metsloomaliike ilma vähimagi sanitaarregulatsioonita.”

Kellega võib kaubitseda?

Kuigi Euroopas ei kaubitseda väga soomusloomadega, on siin hoogustumas äri teiste imetajatega. Euroopas lähevad hästi kaubaks loomanahk, elevandiluu ja merihobuke.

Paljude roomajate, ahvide ja isegi nahkhiirtega, mis võivad kanda inimesele ohtlikku haigust, saab Euroopa Liidus seaduslikult kaubelda. Seda tehakse hinnanguliselt aastat saja miljardi euro väärtuses.

Samas on selle väärtuse määramine keeruline, sest nende liikide seaduslikku ja ebaseaduslikku kauplemist on keeruline teineteisest lahutada, need on sageli omavahel tihedalt seotud, selgub Euroopa Parlamendi kaubanduskomiteele koostatud 2016. aasta aruandest.

Inimesed on süüdi

Euroopa Parlamendi Slovakkia saadik, keskkonnateadlane Michal Wiezikit sõnas, et koroonakriis on inimeste rumaluse ja loomade halva kohtlemise tulemuseks.

Euroopa Parlamendi liige Agnès Evren ütles, et metsloomadega kauplemine ohustab meie tervist ja bioloogilist mitmekesisust. Evren loodab, et Brüssel on valmis pöörama Euroopa Liidu looduskaitseseaduste struktuuri pea peale mahuka üleeuroopalise rohelise kokkuleppega, mis sätestab liigid, kellega kauplemine on lubatud.

Positiivne nimekiri

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu selgitas, et positiivne ehk lubatud liikide nimekiri sätestab, milliseid loomaliike on sobiv ja ohutu lemmikutena pidada. Nimekirjas olevad liigid on lubatud ja sellest väljajäävad liigid keelatud. Euroopa Liidus on reguleeritud ainult nende liikide pidamist, mis on kaitse all või probleemsete võõrliikide loetelus.

Mõned liikmesriigid on võtnud kasutusele lisaks ka oma nimekirja, kuid Eestis kehtib hetkel üksnes ohustatud liikide ja võõrliikide nimekiri.

Mitmed üleilmsed loomakaitseseltsid, seal hulgas Eesti Loomakaitse Selts (ELS), on juba aastaid seisnud üle Euroopa kehtiva nimekirja kehtestamise eest.

Looma heaolu ja inimese turvalisus

“Lisaks sellele, et lubatud loetelu on juba loomult probleeme ennetav, lähtub see ka loomade, keskkonna ja inimeste heaolust,” ütles Karurahu.

“Nimekirjas on vaid loomad, kelle lemmikuna pidamisel on realistlik saavutada looma heaolu, ja on turvalised inimestele ning keskkonnale,” sõnas Karurahu.

Selline nimekiri on tema sõnul kasutusel Belgias ja Luksemburgis ning on väljatöötamisel juba mitmetes riikides, sealhulgas ka Leedus, kuid Karurahu loodab, et kehtestatakse ka üle-euroopaline nimekiri.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.