Eesti sai maailma tippekspertidelt nõu, kuidas ohutult hävitada 2019. aastal Saaremaalt leitud tünnid sinepigaasi jääkidega.
Saaremaalt Sõrvest – I maailmasõja ajal aktiivse lahingutegevusega piirkonnast – leitud 100-liitriseid metallvaate oli kokku seitse. Neist kuues tuvastas Keskkonnaamet analüüside tulemusel jääke sinepigaasist, mida kasutati I maailmasõja ajal keemiarelvana.
Kuna seitsmes vaat oli kinnine, jäi selle sisu esialgu teadmata. Päästeameti spetsialistid pakendasid vaadid ohutuks transpordiks ning need viidi Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskusesse.
Kinnisest tünnist analüüsi võtmise kogemus Eestil varem puudus, mistõttu kutsuti proove võtma Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) eksperdid. Esmalt tagati kinnise vaadi avamiseks ohutu keskkond, seejärel võeti proovid ning saadeti need Eesti Keskkonnauuringute Keskusesse analüüsimiseks.
Proovist selgus, et kinnine vaat oli tühi ning vastupidiselt seni arvatule ei sisalda see sinepigaasi jääke ega muid ohtlikke aineid.
„See on esmakordne juhtum, et Eestist leitakse ajalooliselt keemiarelvana kasutatavat ainet. Sinepigaasil on tugevalt ebameeldiv lõhn ning suuresti tänu sellele tekkis vaadid välja kaevanud inimestel kahtlus, et need ei ole ohutud,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas. „Paraku ei pruugi Sõrve leid olla viimane ning me ei tea, kus võib veel pinnases selliseid ohtlikke jäätmeid leiduda. On väga oluline, et igasuguse kahtluse korral annaksid inimesed sellest kohe häirekeskusele teada ega hakka ise lähemalt uudistama.“
Vastavalt 1993. aasta Keemiarelvade Keelustamise Konventsioonile tuleb Eestil sinepigaasi sisaldavad tünnid hävitada. Keemiarelvade kõrvaldamiseks on mitmeid variante, kuid Eesti jäätmekäitluse võimalusi arvestades uurib Keskkonnaministeerium sinepigaasi jäätmete neutraliseerimist või põletamist. Kuna seitsmes metallvaat ohtlikke aineid ei sisalda, siis seda käideldakse tavajäätmena.
Maapõuest või mere äärest tundmatute metallvaatide leidmisel peab kohe võtma ühendust häirekeskusega numbril 112. Sinepigaas võib sattuda organismi hingamisteede, naha ja seedeelundite kaudu. Samuti tekitab see kokkupuutel nahaga ville, mis muutuvad raskesti paranevateks haavanditeks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
