Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles täna Maailma Energeetikanõukogu konverentsil esinedes, et Eesti Energia on käesoleval aastal enda CO2 heitmeid vähendanud eelmise aastaga võrreldes 50% võrra ning on kolmekordistanud oma taastuvenergia toodangut.
Ettevõtte arenguplaanid ei takista Eestil ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmist. Eesti ülimaks väljakutseks on aga tööstuse säilitamine Eestis kohapeal ja selle konkurentsivõime tugevdamine, sest kui kaotame tööstuse, siis vaesub vältimatult ka ühiskond.
“Eesti on Euroopa Liidus viimase kümne aastaga olnud üks kiiremaid taastuvenergia osakaalu kasvatajaid ning selgelt üks kõige kiirem süsihappegaasi emissiooni vähendaja. Kui Euroopa Komisjon soovib, et liikmesriigid vähendaksid 2030. aastaks enda CO2 emissioone kuni 55% võrra, siis Eesti on võtnud eesmärgiks emissioonide 70% vähendamise ning omab väga häid eeldusi selle eesmärgi täitmiseks. Tänaseks on Eesti võrreldes 1990. aastaga vähendanud enda CO2 emissiooni juba ligikaudu 65% võrra, samas kui EL-is keskmisena on sama number kolm korda väiksem,” rääkis Sutter Maailma Energeetikanõukogu paneeldiskussioonis “Kuidas panna kliimaneutraalsuse eesmärk majanduse heaks tööle”.
Euroopa Komisjon soovib kliimapoliitika raames 2050. aastaks kehtestada ka kliimaneutraalsuse eesmärgi, mida on Sutteri hinnangul võimalik panna Eesti majanduse heaks tööle, kuid seejuures peab jälgima, et Eesti kohapealne tööstus ning selle konkurentsivõime pihta ei saaks.
“Selleks tuleb meil iga investeeringut analüüsida keskkonnahoiu, taskukohasuse ja julgeoleku aspektist ning eelistada kohalikku ressurssi ja kompetentsi, sest nii jääb rohkem väärtust Eestisse. Energeetikasektor on aastaid olnud Eesti majanduse alustala ning kui soovime, et see ka tulevikus nii oleks, peame enda plaanid riigi sees kiiresti paika saama,” lausus Sutter.
Eesti Energia plaanib investeeringuid nii põlevkivist vedelkütuste tootmise laiendamiseks ja eelrafineerimiseks kui ka uutesse taastuvenergia tootmisvõimsustesse. “Põlevkivitööstus ei ole takistuseks riigi kliimaeesmärkide saavutamisele. Põlevkivi otsepõletamine elektriks on juba aastaga 50% vähenenud ja väheneb seoses vanemate tootmisvõimsuste sulgemisega ning CO2 hinna tõusuga veel. Kuna globaalne nõudlus naftatoodete järgi kasvab, siis jääb põlevkivist õlitootmine tõenäoliselt konkurentsivõimeliseks veel lähema paarikümne aasta jooksul ning on igati mõistlik toota kvaliteetseid vedelkütuseid, milleks Eestis kohapeal kompetents olemas on. Ühtlasi võimaldab õlitootmisega raha teenimine suurendada investeeringuid taastuvenergia arendamisesse, nagu on oma naftarahadega teinud näiteks Norra,“ selgitas Sutter.
Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green soovib Eestisse rajada uusi tuuleparke nii maismaale kui ka merre. “Kuigi investeerimiskeskkond energeetikasse on olnud viimastel aastatel tulenevalt kaitse- ja keskkonnaalastest piirangutest, aga ka väga suurtest arenduste võrgukuludest, ning “mitte minu tagaaeda” nähtusest ja ka turgu solkiva Vene elektri tõttu kehv, on tervitatav, et enamikes probleemkohtades soovib Eesti valitsus lahendusi leida,” ütles Sutter.
Käesoleval aastal on Eesti Energia teavitanud soovist rajada uus tuulepark nii Ristile kui ka Tootsi ammendunud turbarappa, kus tuulepargialune maa peaks peagi taas enampakkumisele jõudma. Samuti arendab Eesti Energia kahte meretuuleparki.
Sutteri sõnul peaks kliimaneutraalsuse saavutamisel Eesti fookus olema eelkõige neil sektoritel, kus erinevalt energeetikast CO2 maksu ei rakendata ehk transpordil, elamumajandusel, põllumajandusel ja metsandusel.
“Eesti Energial on ka nende sektorite aitamiseks ideid, näiteks transpordi elektrifitseerimine on üks võti kliimaneutraalse tuleviku poole liikumiseks. Arendame moodsat elektriautode laadimisvõrgustikku ja uusi teenuseid elektriautode omanikele, mis aitaksid Eestis lähematel aastatel senisest kordades rohkem elektriautosid kasutusele võtta ning nii muutuksid elektriautod salvestitena oluliseks osaks ka Eesti elektrisüsteemist,” rääkis Sutter.
Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee aastakonverents toimus täna Nordic Hotel Forumis Tallinnas. Konverentsi läbivaks sõnumiks on kliimaneutraalsus. Konverentsist võtsid osa kõrgetasemelised esinejad Eestist, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Prantsusmaalt.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
