Praegu esineb sinivetikaid Harku järve rannas – nädala alguses võeti proov ka Kuressaare rannast, kuid sinivetikaid oli proovis vähe ja õitsengut ei esine ning teistes supluskohtades ei ole sinivetikaid täheldatud, kirjutab Postimees.
Terviseameti sõnul ei saa prognoosida, kus hakkab sinivetikas vohama. «Oleneb konkreetse veekogu iseloomust ehk toitaineterikkusest ning vee liikumisest, samuti ja ilmast ehk tuule tugevusest ja suunast, sademetest ja temperatuurist. Lähtuda võib ka varasematel aastatel toimunud õitsengutest. Näiteks on Peipsi järevel igal aastal esinenud sinivetika õitsenguid, samas aga hetkel veel randades ei ole sinivetikaid näha olnud,» nentis Terviseameti meedianõunik Merilin Vernik.
Ka juuni soojad ilmad ja soe veetemperatuur soodustab igati sinivetikate kiiremat kasvu. Soome Keskkonnakeskuse SYKE vaatlusandmetel on merealadel sinivetikate arv suurenenud ja satelliidivaatluste põhjal esineb Soome lahe avamerel ulatuslikke sinivetikate kogumeid. Seega olenevalt jätkuvast ilmast võivad sinivetikad sobivatel tingimustel jõuda ka mereäärsetesse randadesse.
Mürgituse võib sinivetikatest saada ainult suu kaudu, neelates alla sinivetikarikast vett. Läbi naha mürk ei tungi, kuid tundlikumatel inimestel võib põhjustada naha lööbeid, silmade kipitust, nohu. Sellise vee allaneelamisel on tõsiseid mürgitusi täiskasvanutel harva. Eelkõige on ohustatud väiksed lapsed, allergikud ja vanemad inimesed.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
