Hundid murdsid ööl vastu esmaspäeva Vihula lähistel 14 lammast, eelmisel nädalal murdsid soed aga kolm talle Haljala aleviku serval, tungides lausa koduhoovi.
Peamiselt lambakasvatusega tegeleva Oruküla peretalu karja kuulub 700 lamba ringis. Lambakarjad on umbes sajapealised ning jaotatud Haljala vallas mitmesse kohta. Huntide rünnak toimus Vihula lähistel, paisu vahetus läheduses, kirjutab Virumaa Teataja.
Talu peremehe Priit Jõesalu sõnul jäi rünnak ilmselt poolikuks, kuna tavaliselt murrab hundisalk palju rohkem lambaid maha. “Karja valvas noor koer, kes on ka ise veidi pureda saanud,” ütles Jõesalu. “Ilmselt suutis ta rünnaku mingil hetkel siiski tagasi lüüa, sest muidu oleks surnud lambaid rohkem.”
Rünnatud lambakari on äärmiselt väärtuslik. Nimelt on tegemist emasloomadega, keda on kasvatatud paljundamise eesmärgil. “Ühe looma väärtus on kusagil 250 eurot, kuid see on petlik hind. Tegelikult oleme loomaga kolm aastat tööd teinud ja kasvatanud ta karja paljundamiseks. Iga emasloom annab umbes kümme järglast. Kui niimoodi neid arvutusi teha, tuleb kahju ikka päris suur,” jätkas Jõesalu ja lisas, et läheb öösel karjamaale valvesse.
Keskkonnaameti asjaajamisega Jõesalu rahul ei ole. “Lambakasvatajatel ei piisa ainult elektrikarjusest ja koerast, selliste hundikarjade küttimiseks oleks erilube tarvis,” sõnas ta.
“Sellist tara, mis hunte kinni hoiaks, on ikka väga keeruline ehitada,” rääkis Jõesalu, viidates paari aasta tagusele hundirünnakule, milles hukkus 27 looma. “Toona öeldi keskkonnaametist, et kahju pole piisavalt suur, et huntide küttimiseks eriluba väljastada. Rohkem on tunne, et kirjutatakse välja trahve, kui reaalselt probleemiga tegeletakse.”
Teine rünnak toimus Haljala piiril, Uuel tänaval, läinud nädalal ööl vastu reedet. Ohvriteks olid samuti Oruküla peretalu lambad. Hundid ründasid maja hoovis sinna näitamiseks toodud lambatallesid, murdes maha kolm looma.
Keskkonnaameti ametliku statistika kohaselt hukkus Lääne-Virumaal 2018. aastal 20 lammast ja kirjeldatud rünnakus 18 lammast. “Kuna selles piirkonnas jäi see suure kahjuga juhtum üksikuks ning peatselt algas seadusejärgne jahihooaeg, jäeti hundi arvukuse reguleerimine alanud jahihooajaks,” rääkis keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Talvi jätkas, et suuremate ja korduvate kari- ja lemmikloomade kahjustuskollete puhul kaalub keskkonnaamet alati hundiküttimise erilubade väljastamist enne jahihooaja algust. “Ka käesoleval aastal on seda mitmes Eesti piirkonnas tehtud,” sõnas ta. “Sel aastal pole Lääne-Virumaale erilube antud, kuna selleks pole olnud piisavat põhjust ning seadusejärgne jahihooaeg on peagi käes.”
“Keskkonnaamet saab tekkinud kahjusid hüvitada,” ütles Talvi. Kui kahju saaja on hüvitisest huvitatud, tuleb esimesel võimalusel suurkiskja tekitatud kahjust keskkonnaametile teada anda. “Kui keskkonnaameti spetsialisti tehtud akti tulemusel leiab kinnitust, et murdmises osales suurkiskja, saab esitada kahju hüvitamise taotluse. Peale asjakohast menetluskäiku hüvitab riik tekkinud kahjud.”
Huntide küttimishooaeg algab 1. novembrist.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
