Uudis

Hundijaht on osaliselt peatatud: väljastatud lubade hulk seadis loomakaitsjate sõnul ohtu suurkiskja arvukuse

Foto: Shutterstock

Suurkiskjate kaitsega tegelev MTÜ esitas halduskohtule kaebuse käskkirja osas, mis lubas küttida 140 hunti. Kohus andis esialgse õiguskaitse ja peatas osaliselt väljaantud load.

MTÜ Eesti Suurkiskjad kinnitusel on Eesti huntide arvukus on jätkuvalt väga väike ja täidab ohustatud liigi staatust juba ainuüksi väikese arvukuse tõttu – hinnanguliselt elab Eestis 250 isendit.

Naaberriikidest on lisaks teada, et väike populatsioon avaldab geneetilisele varieeruvusele halba mõju. Geneetiliselt liiga homogeenne populatsioon ei pea keskkonnamuutustele vastu.

“Eestis pole selliseid geneetilisi uuringuid edukalt tehtud, aga eeldatavasti pole olukord parem,” teatas organisatsioon. “Kuna Eestis on huntide seisund teadlaste hinnangul kehv, peab suurkiskjate kaitseorganisatsioon huntide arvukuse kahandamist korraga poole võrra ohtlikuks, seda puhtalt liigikaitselisest seisukohast.”

Seetõttu palus MTÜ kohtul selgitada, kas keskkonnaameti käskkiri põhineb teaduslikult kindlatel tugedel ja on juriidiliselt pädev.

Kaebusalune käskkiri viitab Eesti siseriikliku suurkiskjate ohjamiskavale, mis ei ole looduskaitseseaduse eesmärkidega kooskõlas, kuna eeldab hundi populatsiooni säilitamist nii väiksena, et liik püsiks Eestis ohustatuna.

Käskkirjas väljastatud lubade arv – 140 – võimaldab peaaegu kõikide paljunevate isendite tapmise ühe jahihooaja jooksul, välja arvatud mõnedes ohjamispiirkondades.

MTÜ teatel ei ole küttimismahtude väljaandmisel arvestatud elupaikade kadumisega ja neil esinevate haigustega, lisaks ei ole arvestatud metslooma toidubaasi märkimisväärse vähenemisega.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.