“Eestis pole selliseid geneetilisi uuringuid edukalt tehtud, aga eeldatavasti pole olukord parem,” teatas organisatsioon. “Kuna Eestis on huntide seisund teadlaste hinnangul kehv, peab suurkiskjate kaitseorganisatsioon huntide arvukuse kahandamist korraga poole võrra ohtlikuks, seda puhtalt liigikaitselisest seisukohast.”
Seetõttu palus MTÜ kohtul selgitada, kas keskkonnaameti käskkiri põhineb teaduslikult kindlatel tugedel ja on juriidiliselt pädev.
Kaebusalune käskkiri viitab Eesti siseriikliku suurkiskjate ohjamiskavale, mis ei ole looduskaitseseaduse eesmärkidega kooskõlas, kuna eeldab hundi populatsiooni säilitamist nii väiksena, et liik püsiks Eestis ohustatuna.
Käskkirjas väljastatud lubade arv – 140 – võimaldab peaaegu kõikide paljunevate isendite tapmise ühe jahihooaja jooksul, välja arvatud mõnedes ohjamispiirkondades.
MTÜ teatel ei ole küttimismahtude väljaandmisel arvestatud elupaikade kadumisega ja neil esinevate haigustega, lisaks ei ole arvestatud metslooma toidubaasi märkimisväärse vähenemisega.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
