Eesti jahimeeste selts kogub Facebookis tagasisidet mõttele, et Eestis võiks kuni kolmeks aastaks huntide jahtimise pausile panna.
Selts avaldab, et konkreetsed ettepanekud on olnud Valga- ja Läänemaa jahimeeste organisatsioonidest. Viimane ettepanek tuli ühest Läänemaa jahiseltsist.
Hundiuurija Laura Kiiroja selgitab Looduskalendris, et jahi ajutise peatamise ajend oleks paremini mõista, kas see on üldse vajalik või mitte.
Elektriaed on tõhusam
Kiiroja sõnul pole mõistlik küttida kriimsilmasid selleks, et nad lõpetaks lammaste mahamurdmise. Lambaid kaitseb palju efektiivsemalt elektriaed, mida valvab karjakaitsekoer.
Kiirojale jäi arutelus silma kaks murekohta, mis muudavad inimese skeptiliseks. Kardetakse nii seda, et hundid hakkavad üha enam lambaid murdma, kui ka seda, et legaalse keelustamise tõttu suureneb võsavillemite salaküttimine.
Kiiroja sõnul näitavad mitmed rahvusvahelised uuringud, et mitteletaalne meetod – näiteks elektriaed, mida valvaks korralikult koolitatud karjakaitsekoer – on lammaste kaitsmisel oluliselt tõhusam kui huntide küttimine.
“Eestis on mitteletaalsete kiskjatõrjemeetodite kasutamine alles lapsekingades,” kirjutas Kiiroja. “Laiemalt levinud on vaid elektrikarjuse kasutamine, kusjuures on see tihti üles pandud selleks, et lambad ei saaks aiast välja, mitte selleks, et kiskja ei pääseks sisse.”
Kiiroja teatel saab sellisest kolmerealisest elektrikarjusest inimenegi kerge vaevaga üle astuda, rääkimata hundist või koerast.
Jaht suurendab salaküttimist
Kuigi Eestis leidub karjakaitsekoeri, on neid siiski küllatki vähe. “Muid mitteletaalseid meetodeid laiemas pildis sisuliselt ei tunta,” kirjutas Kiiroja. “Siinkohal tuleb rõhutada, et Eestis on ka väga eeskujulikke lambakasvatajaid, kes kaitsevad enda loomi väga hästi. Kuid kindlasti oleks vaja riigi toetust ja tähelepanu mitteletaalsete vahendite tagamisel suurendada.”
Kiiroja sõnul on salaküttimine üks peamisi põhjuseid, miks lubatakse suurkiskjaid küttida. Rootsi ja USA teadlased avaldasid aga 2016. aastal analüüsi, mis näitas, et hundijahi lubamine suurendas oluliselt salaküttimist.
“Seda saab seletada tõsiasjaga, et valitsuse tasandil kaitsealuste liikide küttimise lubamine saadab inimestele negatiivse sõnumi huntide väärtusest ning kinnistab arvamust, justkui oleks salaküttimine aktsepteeritav,” teatas Kiiroja.
Jahimeeste seltsi küsitluses on küll üldisem seisukoht, et jahti ei tohiks katkestada, kuid mõni inimene on mõtte poolt, sest see muudaks karjad tugevamaks ja huntidel poleks enam põhjust käia koduloomi murdmas.
Metsamees Mati Sepp kirjutab, et jaht on vajalik probleemsete huntide ohjamiseks, aga praegu kütitakse pigem karjasid. “Probleemsed hundid liiguvad enamasti suurel alal üksikult ja pääsevad jahist. Jahimeestel on märksa lihtsam täita kvoot toimivate hundikarjade najalt, kes ei tekita probleeme, aga võivad muutuda pärast jahti probleemseks – eriti kui hundikarjal kütitakse juht eest ära,” kirjutab Sepp.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
