Uudis

Jätkusuutlikkuse uuring: eestlaste kestlikud hoiakud ei jõua tegudeni

F: Pixabay

Orkla Grupp viis juba kolmandat aastat Põhjamaades ja Baltikumis läbi jätkusuutlikkuse uuringu. Peamised murekohad seitsme riigi lõikes aastatega muutunud ei ole – Põhjamaades on kõige põletavamateks keskkonnateemadeks globaalne kliimasoojenemine ja plastik ookeanis, Balti riikides metsade kestlikkus ja jäätmemajandus.

Prügi sorteerimises ollakse aasta-aastalt tublimad, kuid jätkuvalt on inimestel keeruline aru saada, kas toode ja pakend selle ümber on kestlik või mitte.

Üha vähem on inimesed valmis tegema igapäevaelus rohkem kliimasõbralikumaid valikuid, vastavalt on tahe nii Põhjamaades kui Balti riikides langenud kolme aasta lõikes 82 protsendilt 79 protsendile.

„Tulemuste tõlgendamisel tuleb võtta arvesse ka teatud juhuslikkust, kuid kolme protsendipunktiline langus tähendab, et ligikaudu 750 000 inimest on valmis kliima hoidmisse vähem panustama kui mõni aasta tagasi ja seda on maailmas toimuvat arvesse võttes liiga palju,“ ütles uuringu tulemusi tutvustades Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juht Evelin Heiberg.

Kestlike valikute tegemisel näivad eestlased seitsme riigi lõikes kõige laisemad. Teised on meist enam vähendanud uute riiete ostmist (eestlased 33% vs 47% riikide keskmine), me püüame kõige harvem valida kohalikku toitu (eestlased 22% vs 40% riikide keskmine) ja mahetooteid (eestlased 9% vs 21% riikide keskmine) ning soetame kõige vähem koju keskkonnasõbralikke majapidamisvahendeid (eestlased 21% vs 35% riikide keskmine) ja toodete täitepakendeid (17% vs 35% riikide keskmine).

Me sorteerime ka kõige vähem prügi (eestlased 47% vs 68% riikide keskmine) ja oleme kõige vähem püüdlikumad vältimaks toidu raiskamist (eestlased 55% vs 66% riikide keskmine).

Kõige eeskujulikumad on eestlased aga valmisolekus vähendada kodust energiatarbimist, milles paistame silma muidu kokkuhoidlikult mõtlevatest Põhjamaadestki (Eesti 64% vs Norra 56% ja Rootsi 59%).

Heibergi sõnul on näha suuri erinevusi Eesti inimeste hoiakute ja reaalse käitumise vahel, näiteks toitu ostes soovitakse teada selle päritolu, kuid ostuotsusel arvestab kodumaisusega reaalselt vaid viiendik. Sama suhtumist võib täheldada ka plastpakendite puhul – kui 39% püüab vältida plastpakendis müüdavaid tooteid, siis päriselt teeb seda vaid 9% inimestest.

„Korrektselt käidelduna ei ole plasti vaja karta ega vältida. Samas teame, et kuigi mentaalne valmisolek jäätmete sorteerimiseks on ligi 70% eestimaalastest, siis reaalselt jõuavad meist tegudeni vaevu pooled, mis tähendab, et suur osa plastist jõuab taaskasutuse asemel siiski parimal juhul prügimäele, halvemal juhul mingil hetkel ka ookeanit reostama või metsa alla,“ ütles Heiberg.

Olulise infokilluna koorus uuringust välja, et inimestel on jätkuvalt keeruline otsustada pakendi ja toote kestlikkuse üle. Lausa kaks kolmandikku Põhjamaade ja Balti riikide elanikest soovivad osta jätkusuutlikuna mõjuvaid tooteid, kuid sama paljud tunnistavad ka, et nende jaoks ei ole lihtne mõista, kas toode on või ei ole jätkusuutlik.

„Põhjamaades näib segadus olevat suurem kui Baltikumis, kuid üldine foon on riigiti sama – tahe jätkusuutlikumalt käituda on justkui olemas, aga teadlike valikute tegemiseks infot kas napib või on kättesaadav info segadusse ajav,“ ütles Heiberg.

Uuringu kohaselt on naised meestest rohkem motiveeritumad tegema igapäeva elus ja tarbimises kestlikumaid valikuid. Vanuseliselt muretsevad noored enim globaalsete kliimaprobleemide pärast, kuid näiteks jäätmete vähendamisel, sorteerimisel ja kohaliku päritoluga toidu eelistamisel jäävad eakatele alla. 

Kolmandat aastat järjest rahvusvahelise uuringufirma Ipsose poolt läbi viidud ja Orkla Grupi tellitud uuring viidi läbi seitsmes Põhja- ja Baltimaade riigis: Norras, Rootsis, Soomes, Taanis, Eestis, Lätis ja Leedus. Kokku osales uuringus 1000 inimest igast riigist.

Uuringu tulemusi tutvustati Orkla Eesti jätkusuutlikkuse seminaril, mida saab järelvaadata siit.

Orkla Eesti jätkusuutlikkuse juhi Evelin Heibergi poolt esitletud uuringu slaide näeb siit.

Seminaril toimunud paneeldiskussioonil arutlesid uuringu järelduste üle TFTAK-i toiduteadlane Kärt Leppik, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg ja Orkla Eesti juht Kaido Kaare. Vestlusringis arutlelti, mida saavad riik, tootjad ja tarbijad kliima, looduse ja keskkonna heaks ära teha.

Tsitaate seminarilt:

Kaido Kaare, Orkla Eesti juht Kaido Kaare:
„Kvaliteetne toit peab olema kättesaadav, see ei saa muutuda luksuskaubaks ja toidu kvaliteedi arvelt ei saa teha kompromisse.“

„Rohepööre on maraton, kuid maratoni pole võimalik läbida 100 meetri jooksja tempoga. Enne jooksma asumist on mõistlik teha plaan, kuidas seda läbida, mis on vahemaad ja vahe-etapid ehk kuidas ellu jääda. Ühtset süsteemi, struktuuri ja koostööd vajab ka rohepööre. Meie ees on suur ülesanne ning selle lahendamiseks on vaja pidada vaidlusi, teha kompromisse ning kõiki kaasates ühise eesmärgi suunas edasi liikuda.“

Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht:

„Toidu tootmiseta ei saa. Me sööme iga päev vähemalt kolm korda ning põllumajandusel ja toidutootmisel on rohepöördes väga suur roll. Oluline on näha suurt pilti ja läheneda tasakaalukalt. Me peame aru saama, kuidas vastuvõetud otsused mõjutavad meie maapiirkonda ja ühiskonda terviklikult. Me oleme küll Euroopa Liidus, aga me oleme Eesti ja kui me tahame säästlikult süüa, siis tuleb eelistada kodumaist.“

Mihkel Krusberg, Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakonna nõunik:

„Jätkusuutlik toit vajabki majanduse, keskkonna ja sotsiaalse poole vahelise tasakaalu leidmist Eestis. Oleme selle jaoks juba mõndagi teinud, aga palju on veel lähiajal teha. Mitte midagi tegemine pole valikuvõimalus, see pigem suurendab ühiskonna kulutusi ja teeb olukorra veelgi keerulisemaks. Seega tuleb leida lahendused, mida üheskoos tegema hakata, ilma et kedagi ühiskonnas maha jäetakse.“

Kärt Leppik, TFTAK-i toiduteadlane:

“Rohepöörde õnnestumiseks on vaja ka tarbijateni jõuda. Selleks tuleb toidutootjatel, teadlastel, põllumeestel ja riigil võtta ühine vastutus, et tekitada usaldust positiivsete arengute suunas, mis on praegu toimumas. Nii suudame panna ka tarbijat tegema teadlikumaid valikuid.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.