Ühekordsed nõud ei ole automaatselt puhtamad ja turvalisemad, hästi korraldatud korduskasutussüsteemid (nt pandinõud) võiks pakkuda sanitaarseid lahendusi ja vähendada jäätmeteket, kirjutab konsultatsiooniettevõte Acento keskkonnaekspert Kadri Kalle.
Uue koroonaviiruse nakkusoht on pannud paljusid meist teistmoodi käituma. Meie tundlikkus hügieeni suhtes on tõusnud sama kiirelt kui nakatunute hulk. Ohtlikuks on muutunud kõikvõimalikud pinnad ja materjalid, mille puudutamist me varem tähelegi ei pannud.
On tekkinud tunne, et ühekordseks kasutuseks mõeldud asjad on ohutumad, need saab kohe ära visata. Ja kuigi viiruspuhang saab ükskord siiski läbi, ei pruugi seda juhtuda meie hirmuga. Kas see võib tähendada, et korduskasutus ja muud jäätmete vähendamise lahendused (panditopsid, lahtine toidukaup jne) satuvad suurema põlu alla, kuna need tunduvad tervisele ohtlikumad?
Viiruse püsimine erinevatel pindadel
Vaatame kõigepealt üle, mida öeldakse koroonaviiruse püsimise kohta erinevatel pindadel. Kõige enam viidatakse The New England Journal of Medicine ilmunud teadusartiklile, mis tõi välja, et viirus püsis vasel 4 tundi, papil 24 tundi, plastil ja roostevabal terasel 72 tundi. Mõned allikad on ka viidanud (nt see teadusartikkel), et viirus võib püsida erinevatel pindadel kuni 9 päeva, kusjuures kõige pikem paistab see aeg olevat just plastil. Kõige vähem on infot tekstiili kohta.
Leitud allikad viitavad, et viirus võib püsida kehvemini pehmetel ja poorsetel pinnastel nagu kangas. Eks paljut me selle konkreetse uue viiruse kohta ka ei tea, kuna olulist rolli võivad mängida näiteks niiskus ja temperatuur, kuid üksmeel tundub olevat selles, et viiruse tapab sooja vee ja seebiga pesemine või desinfitseerimine, näiteks 62-71% etanooliga. Ning et eelkõige levib viirus siiski inimestel inimesele ja vähem pindade kaudu.
Pandinõud ja hügieen?
Kuna väljas söömas me praegu ei käi, on selle võrra rõhk liikunud kaasavõetavale toidule, mis tähendab ka suuremat hulka ühekordseid nõusid. Nii mõnedki muidu oma prügikogust jälgivad inimesed on tellinud toitu lemmikkohtadest, et nende ellujäämist toetada.
Oma nõuga poes käimine (nn BYO liikumine – bring your own – “too enda oma”) on ka praegu pigem taunitav tegevus. Isiklikust seisukohast võiks see olla kõige turvalisem valik, sest meil on võimalik veenduda, et nõu on puhas, kui oleme selle kodus seebi ja veega (veel parem, nõudepesumasinas) puhtaks pesnud, erinevalt näiteks ühekordsest topsidest ja karpidest ostukohas, mille kohta me seda ei tea.
Kuid me ei saa olla kindlad, et teised sama usinad pesijad on ja võivad viiruse niimoodi kodust poodi tuua ja sealt kõikide poolt kasutatavatele pindadele ja esemetele (kohvimasina suu, kühvel, jne). Lahenduseks oleks nö kolmanda osapoole pandinõu- ehk ringluspakendisüsteemid, kus teenusepakkuja tagab nii puhtad korduskasutatavad nõud/pakendid tarbimiskohas kui korjab need ka pärast uueks puhastuseks kokku.
Eestis olemasolevad võimalused
Nn ringluspakendisüsteemide pakkujaid on Eestis vaikselt tekkimas. Näiteks Topsiringi ja Eesti Pandipakendi panditopsid, mida on praeguseks juba mitmed festivalid kasutanud ühekordsete topside asemel. Pandipakend kui teenuse osutaja vastutab topside pesu ja puhtuse eest. Topside pesu toimub 82 kraadi juures kindlaksmääratud doseerimise ja pesuainetega.
Pandipakendi esindaja Kerttu-Liina Urke lisab siinjuures, et neil on plaanis soetada ka testimisseade, mis võimaldab kohapeal võtta pestud topsidelt pistelisi proove ja tagada seeläbi maksimaalne võimalik pesukvaliteedi kontroll.
Pestud topsid asetatakse pesumasina pesuliinilt kohe kinnistesse transpordikastidesse, mis suletakse kaanega ja ladustatakse selleks ettenähtud laoruumis. Välja võetakse neid alles kasutuskohas. Mis puudutab potentsiaalset saastumisohtu topsikasutaja ja joogipakkuja vahel, siis seda saab vähendada pöörates rohkem tähelepanu kuidas jooke välja valatakse ja serveeritakse.
Oma määrdnud topsi saab ürituse jooksul tavaliselt ära anda ka mõne joogipakkuja või eraldi tagastuspunkti juures. Lisaks on võimalus oma topsi vahepeal ise pesta. Näiteks pakub Circup lihtsaid jalaga pumbatavaid pesujaamu, kus oma jooginõu ära saab loputada.
Circupi esindaja Marius-Julius Urva sõnul on plaanis pesualale lisada UVC lambid, mis desinfitseerivad ala ja kaitsevad seega viiruste ja bakterite ühelt nõult teisele kandumise eest. Lisaks uurivad nad erinevaid lahendusi, kuidas saaks paremini tagada puhastatava topsi hügieenilisuse.
Pandeemia puhul on otseloomulikult kõige tähtsam üldse igasugune inimeste vaheline kontaktide vältimine. Kuitahes puhas su nõud ka ei ole, tuleb sellises olukorras enese kaitsmiseks teha mõistlikke valikuid ja massiüritused jäävad hetkel nagunii arutelust kõrvale.
Eriolukord aga saab ükskord läbi ja kui naaseme oma tavaelu juurde, on hea teada, et on olemas korduskasutuslahendusi, mis on samavõrra ohutud kui nad on keskkonnasäästlikud.
Toidu kojuvedu ringluspakendites
Praegune olukord on tõmmanud tähelepanu kõigile pakenditele, mis meie koju jõuavad ja nende puhtusele. Enamus kodus jäätmete liigiti kogujatest on juba ammu märganud, et just pakendiprügi tekib kõige enam. Kas ringluspakend võiks toimida ka kojutoodavate toiduainete ja valmistoidu puhul?
Kui kullerid käivad meie juures regulaarselt, saaks uut kaupa vastu võttes kasutatud pakendid tagasi anda. Kui kaubavedu toimub korralikult suletavates transpordikastides, kust nõud liiguvad otse teenusepakkuja pesuliinile, saab ohjata ka võimalikke nakkusriske. Sellise süsteemiga juba toimib rahvusvaheline ettevõte Loop, mis vahendab ringluspakendites erinevaid kaupu alates pesuvahendist lõpetades müsliga.
Samuti on näiteid restoranidest, kes sarnasel moel valmistoitu kaasa müüvad, leida San Franciscost Brüsselini. Kuigi keskkonnamõju suureneb transpordi ja pakendite pesemise tõttu, siis kokkuvõttes ei kaalu see üles ühekordsete pakendite tootmise ja hilisema jäätmekäitlusega seotud mõjusid.
Seda kinnitas ka Loopi ärimudelile tehtud elutsükli analüüs. Sellise süsteemi juures võivad igasugused pakendid tegelikult ka puhtamad olla, kuna neid pestakse ja puhastatakse regulaarselt, erinevalt tavapakendis kaubast, mis oma tihti pikas tarneahelas võib rohkemate ohufaktoritega kokku puutuda.
Eestis on vaikselt sarnast süsteemi katsetamas start-up Romb koostöös restoraniga Poke Bowl. Inimesed saavad tellida toidu hermeetiliselt suletava kaanega klaasnõus. See tuleb restorani ise tagastada, kus see siis kõrgel kuumusel üle pestakse. Poke Bowli omaniku Mikk Rajaveri sõnul on selline võimalus klientidelt ainult kiidusõnu saanud ja seda valitakse ka praeguses kõrgema hügieenitundlikkusega olukorras.
Miks see kõik üldse oluline on?
Loomulikult on praegu meie prioriteediks viiruse leviku tõkestamine ja eriolukorrast nii otseses kui kaudses mõttes eluga välja tulemine. Kuid laias plaanis võiks inimeste tervise kaitse käia käsikäes minimaalse keskkonnamõjuga. Jäätmed oli probleem enne eriolukorda ning jääb selleks ka pärast.
Kogu ühekordse plasti elutsükkel toornafta kaevandamisest jäätmekäitluseni (või selle puudumiseni) on üle maailma probleemiderohke, millest annab ulatusliku ülevaate eelmisel aastal välja antud rahvusvaheline raport. Ka meie enda Läänemere pea igas liitris leidub plastitükke nagu hiljuti selgus.
Lõpetuseks võib huvitava näite korduskasutuse rollist tuua ka praeguse näomaskide pideva puuduse näol, kuna ühekordse kasutamise tõttu visatakse neid ära rohkem kui juurde on võimalik hankida. Nii on näiteks USAs Duke ülikooli teadlased leidnud viisi, kuidas N95 maske puhastada ja muuta uuesti turvaliselt kasutatavaks.
Iga kriis on samal ajal ka võimalus positiivseteks muutusteks. Selleks, et tulevikus saaksime elada maailmas, kus ei pea valima keskkonnasäästlikkuse ja oma tervise vahel, kus keskkonnakahju vähendamiseks ei pea oma tegevusi piirama, tuleb täna alustada seda tulevikku toetavate süsteemide loomisega.
Olukorras, kus paljud meist peavad oma elukorraldust ja ärimudeleid ümber mõtlema, võib see olla hea hetk just selles suunas liikumiseks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
