Uudis

Kas Tallinna kesklinnas seiklevad šaakalid?

Pilt on illustreeriv.Foto: Shutterstock

Ühismeediasse on ilmunud kirjeldusi sellest, kuidas Tallinnas kino Kosmose, Kalamaja ja Paksu Margareeta kandis on šaakaleid nähtud. Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti Peep Männili sõnul on aga vähetõenäoline, et see koerlane on jõudnud pealinna, pigem on tegemist rebasega.

Kuigi paljud väidavad, et nad on korduvalt näinud Tallinnas šaakalit, pole kellelgi õnnestunud seda tõestada ehk looma pildile püüda. Tõenäosus, et pealinnas eksleb ringi šaakal, on Männili sõnul siiski väike. “Kuigi mõnel pool maailmas on šaakal leidnud tee linnadesse, siis mitte niivõrd tiheasustusaladele, kui pigem parkidesse ja linna äärealadele,” rääkis ta Vikerraadio saates “Huvitaja”.

See pole sugugi esimene kord, kui rahva seas liigub jutt linnašaakalist. Mõne aasta eest levis sarnane lugu Tartus. “Keegi rääkis šaakalist, seejärel hakati seda võimendama,” rääkis Männil. Kui aga loomad lõpuks pildile saadi, tuli välja, et need on hoopis reinuvaderid. “Mõni oli ilus, mõni kärntõves rebane. Osa inimesi ei tunne liike, ei erista neid nii hästi ja eeldab, et rebane on ilus, kohev ning punane.” Aga kui reinuvader juhtub olema kärntõves ja karvutu, arvatakse, et ta on hoopis šaakal.

“Aga ma ei taha sellega öelda, et Tallinnas on ilmtingimata niimoodi. Tartus oli,” ütles Männil.

Šaakalite põhiasurkond asub Eesti läänerannikul. Nad on väga hea rändevõimega ja liiguvad piki veekogusid, ja võibki nii minna, et mõni neist otsustab põhja suunas edasi matkata. Esimesest takistusest sel teel – Haapsalu linnast – saavad nad kergesti mööda.

“Tallinn on palju keerulisem,” ütles Männil. “Šaakalid ei oska minna ümber linna, vaid üritavad minna piki rannikut.” Seetõttu Männil ei imestakski, kui inimesed seda pisikest koerlast Kalamaja kandis või Paksu Margareeta juures tõesti silmasid. Šaakal võis olla eksinud.

“See ei tähenda kindlasti, et tegemist on linnašaakaliga,” ütles Männil. Kui šaakal sattuski pealinna, siis juhtus see kogemata – tal oli plaan linn läbida, et liikuda edasi põhja poole. Põhjarannikul on šaakaleid silmatud.

Šaakal pole Eestis võõrliik, sest teda pole siia toodud, vaid ta on ise siiakanti rännanud. Männili sõnul on šaakalid levinud viimase 30 aasta jooksul intensiivselt nii lääne kui ka põhja suunas. Neid on märgatud nii Lätis, Valgevenes kui ka Ukrainas. Üks isend on jäänud silma isegi Soomes. Eesti on Baltimaadest ainuke, kus šaakal on suutnud kanda kinnitada ja paljuneda.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.