Uudis

Kasvuhoonegaaside koguheide 2021. aastal suurenes

Põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide jäi karmile talvele vaatamata suuresti stabiilseks. F: Pixabay

2021. aastal kasvasid kasvuhoonegaaside heitkogused pea kõigis valdkondades, selgub äsja Euroopa Komisjonile esitatud aruandest.

Inventuuri aruandest selgub, et Eesti kasvuhoonegaaside 2021. aasta koguheide oli 15,6 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. 2020. aastal oli see 12,8 miljonit tonni. Energeetika heide kasvas 2021. aastal seejuures 12,8%, transpordi heide 4,9% ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) heide 15,3%.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok selgitas, et energeetika heite kasvu taga oli suuresti tollane külm talv. „Samuti on majandus taastunud tervisekriisi mõjudest,“ sõnas Ristkok ja lisas, et „see tõi kaasa ka inimeste suurema liikumise, mistõttu kasvas ka transpordisektori heide.“ 

Põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide jäi karmile talvele vaatamata suuresti stabiilseks. „Külm talv tähendas küll seda, et loomade toitmisele kulus rohkem sööta, kuid sellega seotud heite kasvu tasakaalustas üldine loomade arvukuse vähenemine,“ selgitas Ristkok. 

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre tõdes, et Eesti LULUCF on pärast pikka sidumist jõudnud heite poolele. „Raadamise tõttu ei kasva enam metsamaa pindala ja samuti ei suurene metsade aastakümneid kasvanud kogutagavara,“ selgitas ta. „Selle on tinginud metsade vanuseline struktuur – palju noort ja vanemat metsa – ning küpse metsa suurest osakaalust tulenev kogutagavara vähenemine pärast raieid.“ Seedre rõhutas, et puittooted panustavad siiski endiselt süsiniku sidumisse.

LULUCFi heidet on kasvatanud ka aiandusturba kaevandamine ja kasutus. Ehkki ligi 90% toodetavast turbast läheb Eestist välja ja selle kasutamisel tekib lisandväärtus mujal, kajastub see heide nagu väljaveetava puidugi puhul Eesti bilansis. Heidet saab vähendada ka kaevandatud turbatootmisalade taastamisega, millega keskkonnaministeerium tegeleb meetme „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“ abil.

Värske inventuuri andmed näitavad, et LULUCFi sektor liikus heite poolele juba 2017. aastast, mitte 2020. aastast, nagu seisis mulluses aruandes. Muudatuse põhjus peitub selles, et praegu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni soovitusel kasutatavas metoodikas kasutatakse biomassi arvestamisel n-ö silumist 15 aasta trendiga. Seepärast arvutatakse inventuuri tulemused igal aastal tagasiulatuvalt ümber. 

Selline meetod annab õige tulemuse pikas perspektiivis, aga ei võimalda reageerida järskudele muudatustele. Et edaspidi saada LULUCFi sektori kohta jooksvalt täpsemaid andmeid ja vältida suuri tagasiulatuvaid muudatusi, tegeleb Keskkonnaagentuur metoodika täiustamise ja täpsustamisega. Selle aasta jooksul laseb agentuur metoodika võimaliku uuenduse sõltumatul rahvusvahelisel eksperdil üle vaadata. 

Kädi Ristkok tõi välja, et Eesti on strateegias „Eesti 2035“ seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Lisaks on vastuvõtmisel Euroopa Liidu kliimapakett, millega seatakse eesmärke 2030. aastaks. 

2021. aastaks oli kasvuhoonegaaside heide 1990. aastaga võrreldes vähenenud umbes 57,3%. Kui me ei võta arvesse maakasutust ja metsandust, siis oli kasvuhoonegaaside heide 1990. aastaga võrreldes vähenenud 68,5% võrra.

Eesti esitab kord aastas Euroopa Komisjonile ja ÜRO-le kasvuhoonegaaside inventuuri aruande. 1990.–2021. aasta inventuuri andmed võivad veel täpsustuda, sest need vaadatakse enne Euroopa Komisjonile märtsis ja ÜRO-le aprillis täispika aruande esitamist veel kord üle. Lõplikus inventuuriaruandes tuuakse sektorite lõikes välja ka inventuuri metoodikas planeeritavad parandused.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.