Keskkonnaaktivist Janek Jõgisaar kirjutab Bioneer.ee-s, et kümned autojuhid vilistavad konnade kaitseks Astangu teele kehtestatud liikluspiirangule.
“Üle konnade sõitmist takistab vaid tee kõrvale üles seatud märk,” kirjutab Jõgisaar. “See võib paljudel teekasutajatel lihtsalt kahe silma vahele jääda. Teiste juhtide motiiv on hoolimatus.” Tema väitel luges üks kohalik elanik oma koduaknast ühe tunni jooksul 48 autot, kes konnade rändeteest hoolimatult läbi sõitsid.
Hääletu häving
Jõgisaare sõnul valvas Astangu teel esimestel päevadel politsei, kuid piirdub nüüd konnarände edenedes vaid tavapäraste patrullsõitudega. “Vestlusest ühe politseipatrulliga selgus, et nad ei tea midagi liiklemispiirangust,” kirjutab Jõgisaar. “Ehkki nad just ise sõitsid mööda liikumist keelavast liiklusmärgist.”
“Astangu konnade hääletu häving ei jõua ilmselt kohalike kuuljate kõrvadest kaugemale,” nendib Jõgisaar. “Mis siin oleks lahendus? Suurem politseikontroll, kindlasti. Ja võib-olla kaaluda Astangu tänava füüsilist sulgemist öötundideks.”
Mai alguseni kehtiv keeld
Astangu tänava ühel lõigul kehtestati 7. aprillil mai alguseni kehtiv öine sissesõidukeeld, mis kehtib ajavahemikus kella üheksat õhtul kuueni hommikul. Piirang lähtub Tallinna, Eestimaa Looduse Fondi ja Haabersti linnaosa elanike ühisest soovist kaitsta looduskaitse all olevaid kahepaikseid loomadele eluohtlikul rändeteel.
Kui varasemal viiel aastal on vabatahtlikud Tallinna elanikud kahepaikseid omal initsiatiivil ohutult üle Astangu tänava aidanud, siis seoses Vabariigi Valitsuse koroonakriisi tõkestamiseks kehtestatud eriolukorraga ei ole tänavu võimalik inimestel koguneda ning kahepaikseid abistada.
Seetõttu võtab linn Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhtimisel loomade kaitseks kasutusele täiendava meetme just öise sissesõidukeelu näol.
Oluline toidubaas
“Kahepaiksed on Eestis kaitse all olevad liigid. Ökosüsteemide seisukohalt on oluline, et nende arvukus oleks suur, sest nad on oluline toidubaas väga paljudele teistele liikidele,” sõnas Tallinna Loomaia direktor Tiit Maran.
Maran lisas, et inimeste ehitatud teed on kahepaiksete jaoks sageli barjääriks, kus kaotatakse elu. “Eriti ohtlikud on need lõigud, kus tihe liiklus muudab teelõigu kudeveekogudele surmalõksuks,” sõnas ta. “Tee ajutine sulgemine tekitaks küll sealt liikuma harjunud inimestele ebamugavusi, kuid säästaks sadade, kui mitte tuhandete kudealadele suunduvate kahepaiksete elu. Selline ajutine piirang on suurepärane märk meie inimeste hoolivast suhtumisest teiste eluvormide vastu.”
Kõnealune Astangu tänava lõik on üks Eesti suurimaid kahepaiksete rändekoridore, mida läbib iga kevadel lühikese aja jooksul tuhandeid konni, kärnkonni ja vesilikke. Periood, mil teelõik on suletud, on valitud lähtuvalt kahepaiksete rändekäitumisest ja ilmastikuoludest.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
