Keskkonnaameti järelevalve on viimase viie aasta jooksul teinud ligi 450 kontrollkäiku, mille käigus on inspektorid alustanud ehituskeeluvööndisse rajatud ehitiste tõttu üle 70 väärteomenetluse ja poolsada haldusmenetlust.
Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul tuleb igal aastal ette ka juhtumeid, kus keskkonnainspektori sekkumise järel likvideerib kodanik kohe oma ebaseadusliku ehitise või aia. “Sel juhul pole me menetlust alustanud, sest karistamine ega menetlemine ei ole meie jaoks eesmärk omaette. Meie eesmärk on kehtiva seaduse jõustamine,“ ütles Vakra pressiesindaja teatel.
Keskkonnaamet võtab oma rolli seaduse täitjana tõsiselt ning teeb ehituskeeluvööndi piirangute täitmise järelevalvet kehtiva seaduse järgi ka edaspidi. Seda tööd teeb keskkonnaamet igal aastal oma tööplaanide ja ohuhinnangute alusel olemasolevate vahendite piirides.
“Kui kodanikele tundub, et mõnda kallasrada tõkestatakse ebaseaduslikult, võib sellest teatada riigiinfo telefonile 1247. Selle kaudu jõuab teade keskkonnaameti järelevalveosakonnale, kes saab teatele vastavalt vajadusele reageerida,“ kinnitas Vakra.
Sõltumata veekogu ranna- või kaldavööndi koosluste enda loodusväärtustest on neil oluline roll rohekoridoridena ja veekogude puhvritena. Nende vööndite looduslikul kujul säilitamine aitab inimtegevusest tingitud ja pinnaveega kanduvat hajureostust, erosiooni ja muid negatiivseid mõjusid loodusele vältida.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
