Uudis

Keskkonnaamet peab avalike raadiokanalite kuulamist jahijärelevalves seaduslikuks

F: Pixabay

Õiguskantsler saatis 26. mail Keskkonnaametile märgukirja, milles leidis, et Keskkonnaamet on käitunud jahimeeste kasutuses olevate avalike raadiokanalite sidet kuulates ebaseaduslikult. Kirjas nõudis õiguskantsler niisuguse praktika kohest lõpetamist ning selgitust. Õigusliku analüüsi ajaks peatas Keskkonnaamet raadiosidekanalite kasutamise, kuid eile saadetud vastuses õiguskantsleri käsitlusega ei nõustu ja pöördub selguse saamiseks prokuratuuri poole, teatas Keskkonnaamet.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra on veendunud, et järelevalve käigus avalikke raadiosidekanaleid kasutades on Keskkonnaamet käitunud seaduslikult.

„Jahinduse järelevalve eesmärk on hoida head jahikultuuri, sealhulgas tagada ohutusnõuete täitmist ning kaitsta Eesti loodusväärtuseid. Meie õiguslik analüüs näitab, et oleme seda teinud seaduslikult ning praktika muutmiseks põhjust ei ole,“ ütles Vakra.

Keskkonnaamet selgitas eilses vastuses õiguskantslerile, et raadiosidekanaleid kuulatakse üksnes selleks, et aru saada, kas tähelepanu alla võetud piirkonnas parasjagu jaht toimub või mitte. Sama moodi on jahi toimumist võimalik tuvastada püssipauke ja hõikeid kuulatades; pinnasteedel rehvijälgi uurides või binokleid kasutades. Kõik need meetodid sisaldavad avalikus ruumis igaühele kättesaadava info kasutamist ning on osa tavapärasest järelevalvetööst. 

„Jääb arusaamatuks, kuidas saab ette heita salajase jälitustegevusena seda, kui kuulame igaühele kättesaadavaid avalikke raadiokanaleid. Seejuures raadiost kostuvate sõnumite sisu ei salvestata ega töödelda, rääkijaid ei identifitseerita ning veelgi enam – kanali kasutamiseks on olemas luba nii pädevalt riigiasutuselt kui jahimeeste seltsilt ning kanali kuulamine Keskkonnaameti järelevalve poolt on selle kasutajatele teada. Samadel põhjustel ei saa avaliku raadioside passiivset kuulamist käsitleda erimeetmena korrakaitseseaduse tähenduses,“ selgitas Vakra.

Õiguskantsleri käsitlus viitas, nagu võiksid Keskkonnaameti töötajad jahimeeste seltsi raadiosidekanalit kasutades tegeleda jälitustegevusega või rikkuda sõnumisaladust. Keskkonnaamet sellise hinnanguga ei nõustu ja et küsimus ei jääks õhku rippuma, pöördub seisukoha saamiseks kriminaalõiguse parimate asjatundjate poole prokuratuuris.

Oma seisukoha jahimeeste raadiosidekanalite kuulamise lubatavuse kohta annab sel nädalal ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Rohegeenius kirjutas 30. mail, et eelmise aasta oktoobris saatis Saaremaa MTÜ Üru Jahimeeste Selts Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile teabepäringu, milles kurdeti, et Keskkonnaamet kuulab küttide raadiosidet pealt ja jälgib jahimeeste tegevust. 

“Olete eraldanud tasu eest Eesti Jahimeeste Seltsile jahi korraldamiseks raadiokanalite sagedused: 146,400 MHz; 161, 475 MHz; 146,150 MHz,” kirjutas seltsi nimel Kaupo Kindsigo. “Sagedused on tasulised ja neid on Eesti Jahimeeste Seltsi liikmed maksnud solidaarselt.”

Kindsigo sõnul on selts tuvastanud, et neid kolme sagedust kasutab ka Keskkonnaamet. “Läbi jahikanalite kuulab keskkonnaamet jahti korraldavaid jahindusorganisatsioonide liikmeid pealt ja jälgib nende tegevust,” märkis ta.

Pikemalt saab sel teemal lugeda siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.