Keskkonnaamet peatab esialgu kuni 28 kuuks raied Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpides.
Piiranguvööndisse jääb enam kui 12 000 hektarit elupaigatüüpidele vastavaid alasid erametsas, kus seni oli raie lubatud, teatas ameti pressiesindaja reedel.
Euroopa Komisjon algatas Eesti riigi suhtes rikkumismenetluse, milles heidetakse ette, et me ei hinda raiete lubamisel piisavalt mõjusid elupaikadele. Elupaik on looduslike tingimuste kogum, mis on vajalik, et liik saaks selles kohas elada.
“Riigi ülesanne on tagada, et kaitsmist vajavad väärtused oleks inventeeritud ja hoitud ka majandatavates piiranguvööndi metsades. Peatame raied Natura metsaelupaikades seepärast, et tagada nende säilimine,“ ütles keskkonnaminister Erki Savisaar.
Keskkonnaministri sõnul plaanib ministeerium esitada ettepaneku looduskaitseseaduse muutmiseks, mis tagaks metsaelupaikadele lõpliku kaitse.
“Loomulikult püüame vähendada rikkumismenetluse Euroopa Kohtusse jõudmise tõenäosust, sest kaotajaks jäädes peab trahvi maksma Eesti rahvas,“ sõnas Savisaar. “Maksimaalne trahvimäär, mis meid ohustab, on kuni 17,7 miljonit eurot ühekordse maksena, millele võib lisanduda kuni 6,9 miljonit eurot aastas tagasiulatuvalt 2004. aastast, mis tuleks tasuda liikmesriigile eraldatud Euroopa Liidu vahenditest.”
Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul on väärtuslikke metsaelupaiku piiranguvööndites hinnanguliselt 42 358 hektaril, neist 12 685 hektarit erametsades ning 29 673 hektari riigimaal või segaomandis. “Selleks, et võimalik negatiivne mõju elupaikadele ära hoida, peatame raied seniks, kuni elupaikade olemasolu on lõplikult selge. Kinnituse annavad täiendavad inventuurid. Keskkonnaameti hinnangul on üheksal juhul kümnest tegemist elupaikadega. Natura alad moodustati juba 2004. aastal, seetõttu kontrollime nüüd veel täiendavalt üle, et seatavad piirangud oleksid ajakohased ning elupaigad kaitstud,“ rääkis Vakra.
Looduskaitseliste piirangute tõttu Natura 2000 erametsamaal saamata jäävat tulu kompenseerib Eesti riik erametsaomanikule läbi SA Erametsakeskuse. “Kinnitatud elupaiga olemasolul erametsas on metsaomanikul õigus kompensatsioonile 60 või 110 eurot hektari kohta aastas, sõltuvalt, kas elupaik asub piirangu- või sihtkaitsevööndis. Olen seda meelt, et see kompensatsioon võiks olla ühesugune, ehk kui piiranguvööndis metsaelupaikades raiuda ei lubata, siis peaks toetusmäär olema sama suur kui sihtkaitsevööndis,“ rääkis keskkonnaminister, rõhutades, et kui sihtkaitsevööndisse lisandub rohkem metsaelupaiku, on vaja leida lisavahendeid ka kompensatsioonide maksmiseks.
Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on säilitada või vajadusel taastada ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura aladel on lubatud tegevus, mis ei kahjusta Natura ala eesmärke. 2017. aastast koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 541 loodusalast kogupindalal 14 859 ruutkilomeetrit.
Pisut alla poole Natura aladest asub meres. Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17 protsenti. Natura alade hulka maismaal kuuluvad lisaks metsadele ka põllumaad ja muud maastikud, mis on olulised liikide säilimiseks või taastumiseks.
Keskkonnaühendused: Riik jätkab vanaviisi raielubade väljaandamist kaitsealadele
Euroopa Komisjon algatas eelmise aasta juunis Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses metsaraietega Natura 2000 võrgustiku aladel, tuues välja, et Eesti ei hinda nõuetekohaselt raiete keskkonnamõjusid. Eesti riik ei ole oma teguviise parandanud ja jätkab vanaviisi raielubade väljaandamist kaitsealadele, mistõttu loodusväärtused jätkuvalt hävivad, teatas täna Eestimaa Looduse Fond.
Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmesorganisatsioonid on jälginud metsateatiste registreerimist enne ja pärast rikkumismenetluse algatamist. Natura 2000 aladel lubatakse raieid endises mahus ning teadaolevalt ei ole ühegi raie mõjusid nõuetekohaselt eelnevalt hinnatud.
Raielubasid väljastatakse isegi siis, kui raied aladel kaitstavaid loodusväärtusi otseselt kahjustavad. Raieteatisi on näiteks väljastatud kahaneva arvukusega metsalindude nagu metsise, kanakulli ja laanerähni kaitsealadel asuvatesse elupaikadesse. Samuti ei ole uuendatud Natura 2000 alade kaitsekorra protsessi.
Euroopa Komisjon osundas, et 217 kaitse-eeskirja on vastu võetud ilma ELi õiguses ettenähtud keskkonnamõju hindamiseta, samuti ei viida jätkuvalt läbi alade kaitsekorra määratlemisel nõuetekohast mõjude hindamist. EKO soovib, et loodusväärtusi kahjustavad raied Natura aladel peatataks ning probleemile leitaks pikaajalised lahendused.
“Kuigi palusime juunis Keskkonnaametit, et rikkumismenetluse ajal ei antaks luba raieteks Natura 2000 võrgustiku aladel, jätkab riik loodusväärtuste hävitamist,” ütles Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo. “Raied tuleks kiiremas korras peatada ning leida sellele süsteemsele probleemile pikaajaline lahendus. Selleks tuleb muuta looduskaitseseadust, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust ning kaitse-eeskirjade menetlemise korda. Samuti tuleb läbi viia loodusdirektiivi metsaelupaikade ülepinnaline inventeerimine.”
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) pöördus 2019. aastal Euroopa Komisjoni poole palvega hinnata, kas Eesti rikub loodusdirektiivi, lubades Natura 2000 aladel raieid asjakohaseid keskkonnamõjusid hindamata.
Eestimaa Looduse Fond analüüsis koostöös Estwatchiga raiesurvet kaitstavatele metsaelupaikadele eelmisel aastal ning leidis, et elupaikade raie on hüppeliselt kasvanud.
Täna kell 11 toimub Keskkonnaameti eestvedamisel ümarlaud, kus arutatakse Euroopa Komisjoni algatatud Natura 2000 rikkumismenetlust Eesti riigi suhtes.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
