Talvekuudel on eriti populaarne jahipidamine metskitsele, punahirvele ning seoses taastuva metssigade populatsiooniga ka metsseale. Paraku tuleb jahipidamisel ette ka eksimusi ja ohutusnõuete rikkumist.
„Jahipidamisele on kehtestatud reeglid ja neist tuleb kindlasti kinni pidada, sest see aitab hoida metsloomade populatsiooni sobivas suuruses,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. “Nii, et kindlasti jälgige jahikalendri kuupäevi ja küsige Keskkonnaameti spetsialistidelt üle, kui kahtlus tekib,” lisas Vakra.
Jahi käigus on oluline pöörata tähelepanu jahiohutusele. Keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Liivi Plumeri sõnul on Keskkonnaameti järelevalveinspektorid avastanud igal aastal juhtumeid, kus jahirelvi transporditakse laetult.
„Jahirelv peab olema transpordi ajal laadimata ning ka püssikotis või kabuuris. Laadimata jahirelval ei ole padruneid rauas ega ka relvale kinnitatud salves. Selle nõude eesmärk on jahimehe enda ja kaasjahiliste ohutus,“ ütles peainspektor Liivi Plumer.
31. jaanuaril lõpeb jahipidamine punahirve lehmale ja vasikale ning metskitsele. Punahirve pullile võib jahti pidada kuni 15. veebruarini.
Jahipidamise nõuete täitmise kontrollimiseks korraldab Keskkonnaamet ennetavaid järelevalvereide. Nii jahipidamise reeglite kui muudest keskkonnarikkumistest tuleks teavitada riigiinfo telefonil 1247. Samal numbril saab märku anda ka siis, kui märkate maanteel hukkunud metslooma.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
