Uudis

Keskkonnaministeeriumi tulud kasvavad tuleval aastal üle 40 protsendi

Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemine toob riigile suurt tulu. F: Pixabay

Keskkonnaministeeriumi tuludeks on 2022. aasta eelarve eelnõus arvestatud 405,9 miljonit eurot ehk 43 protsenti enam kui 2021. aasta eelarves. 

Suurim osa kogusummast on 211,6 miljoni eurone tulu majandustegevusest, 132 protsenti enam kui tänavuses eelarves, selgub eelarve seletuskirjast. Majandustegevuslik tulu jaotub omakorda Euroopa  Liidus (EL) 2021–2030 perioodi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadava 172,9 miljoni euro, EL-i ülese kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemissüsteemiga seotud moderniseerimisfondi 33,7 miljoni euro ning riigimaa kasutustasudest tuleva 3,9 miljoni euro vahel. 

Samuti toovad 900 000 eurot tulu keskkonnaagentuur prognooside koostamise, lennumeteoroloogia vaatlusteenuse ning erastamisele mineva metsamaa hindamise läbi; 100 000 euro keskkonnaamet termoluminestsentsdosimeetri näidu, röntgenkiirgustaseme ja kiirgustaseme mõõtmiste läbi; 100 000 eurot Eesti Loodusmuuseum piletite ja ürituste müügist; 50 000 eurot keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus rakendusadministraatori teenusest; ning 12 000 maa-amet maa erastamise korraldamisest. 

Teised valitsemisala suuremad tuluallikad on 2022. aastal keskkonnatasudest, mis kasvavad peamiselt põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäära tõusust tingituna 2021. aasta eelarvega võrreldes 8 protsenti 77,8 miljoni euroni, ning saadud toetused, mis ulatuvad pea 66 miljoni euroni. Toetusi saadakse tänavuse eelarvega võrreldes 11 protsenti vähem, peamiselt EL-i 2014–2020 perioodi struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemise tõttu. 

Valitsemisala kulud vähenevad tuleval aastal eelarvete võrdluses 8 protsenti 167 miljonile eurole, tingituna peamiselt struktuurivahendite meetmete rakendusperioodi lõppemisest ja riigi 2022–2025 eelarvestrateegias ette nähtud tegevuskulude kokkuhoiu meetmest.

Investeeringute maht kasvab võrreldes 2021. aastaga 17 protsenti 5,1 miljoni euroni. Suurenemine tuleneb IT investeeringutest, milleks on kokku arvestatud pea 3,6 miljonit eurot, kusjuures suurimaks investeeringuks on 2 miljonit eurot avaandmete direktiivi ülevõtmisega seotud valmiduse tagamiseks. 

Lisaks soetatakse seadmeid ja transpordivahendeid. Näiteks keskkonnaamet soetab järelevalve tegevusteks kuus kastiga maasturit, eeldatava kogumaksumusega 200 000 eurot, ning kiirgusohutuse tagamiseks kliima ja kiirgusosakonna seadmeid, eeldatava kogumaksumusega 83 000 eurot.  Keskkonnaagentuur soetab seadmeid hüdrometeoroloogilise seiretaristu arendamiseks ja uuendamiseks seadmeid, eeldatavalt kogumaksumusega 400 000 eurot.

Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab keskkonnaministeeriumi eelarve 69 protsenti, keskkonnaamet 13 protsenti, maa-amet 6 protsenti ja keskkonnaagentuur samuti 6 protsenti. Ülejäänud asutuste eelarved kokku moodustavad valitsemisala kulude eelarvest 5 protsenti. Ministeeriumi osakaal kogu eelarvest on oluliselt suurem seetõttu, et selles kajastuvad ka vahendatavad toetused. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.