Keskkonnaministeerium lükkab ümber valeinfo, nagu oleks kavas survestada inimesi toetuse abil ahiküttest loobuma.
Keskkonnaministeeriumi väljatöötatava toetusmeetme eesmärk pole, et inimesed enam ahju ei kütaks. Selle meetmega on kavas vähendada küttest tekkivat saastet piirkondades, kus see enim mõju avaldab.
Eestis on palju vanu ahje ja keskküttekatlaid, mille uutega asendamine saaste vähendamisele kaasa aitaks. Praeguse kava järgi saaks kõige varem tuleva aasta lõpus avatavast meetmest toetust küsida vana ahju uue, vähem saastavaga asendamiseks, aga ka näiteks vana keskküttekatla asendamiseks soojuspumbaga või siis elamu liitmiseks kaugküttevõrku. Lahendusi on erinevaid, need sõltuvad eeskätt inimese soovidest ning piirkonna eripärast.
Hõredalt asustatud piirkondadest pole ahiküttest tekkiv saaste üldjuhul probleem.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsioon esitas keskkonnaminister Erki Savisaarele arupärimise, millega soovib teada, kelle suunistel hakkab valitsus maksma toetust ahjuküttest loobujatele.
Riigikogus arupärimise üle andnud EKRE fraktsiooni liige Siim Pohlak ütles, et valitsuse algatus vähendada Eestis ahjude, pliitide ja kaminatega majapidamiste arvu on põhjamaa kliimas eluvõõras ning kahjustab meie rahva julgeolekut.
„Vastupidi – toetust tuleks ahjudest loobumise asemel maksta hoopis ahjude, pliitide ja kaminate ehitamiseks, et kriisiolukorras, näiteks pikema elektrikatkestuse korral oleks meil maksimaalselt palju elamisi, kus toasoe ja toidu valmistamise võimalus on omast käest võtta,” ütles Pohlak.
EKRE soovib arupärimises teada, milliseks hindab keskkonnaminister ahjuküttest loobumise mõju inimeste valmidusele tulla toime erinevate kriisidega ning milliseid alternatiivseid kütteallikaid soovitab riik ahjuküttest loobuvatel inimestel kasutada.
„Soovime vastust, kas Eestil on ka pikaajalisem eesmärk, mis aastal soovitakse ahjukütte kasutamine eramajades täielikult lõpetada ja kas ahjuküttest loobumise eest pakutava toetuse saamiseks peab inimene lõhkuma majast välja tahkel küttel töötavad kütteseadmed – ahjud, pliidid, katlad – või piisab nende kasutamise lõpetamisest ja kütteseadmed tohivad jääda reservi,“ ütles Pohlak.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
