Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on omavoliliselt looma elu kallale hakkamine vastuvõetamatu.
“Meil on olemas seadused ja praktika, kuidas selliste loomadega käituda,” ütles Kokk. “Aasta-aastalt on meil järjest rohkem linnaloomi ja paljud neist on inimeste keskel elamisega kohastunud. Tuginedes Hiiumaa loos esitatud faktidele, taunin tugevalt looma asjatut hukkamist ning soovin, et ühiskonnas avatud diskussiooniga ühtlasi jõuaks kõigini ka see, kuidas sellistes olukordades käituda.”
Linnakeskkonda sattunud metslooma ellu sekkumine peab igal puhul olema hoolikalt läbimõeldud. Enne, kui asud looma abistama, tuleb mõelda, ega see tollele hoopis karuteenet tee.
Enamasti satuvad metsloomad linnadesse toidu tõttu – nad kas leiavad ise toidujäätmeid või halvimal juhul toidavad neid inimesed ise. Paljud looduslikud loomad on inimeste asustatud keskkonnaga kohanenud. Oluline on aga meeles pidada, et üldjuhul ei tarvitse inimesel looma käekäiku sekkuda.
“Ka metsloomade toitmine on nende ellu sekkumine,” ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. “Nii tehakse karuteene nii loomadele, kes lihtsal viisil toidu hankimisega ära harjuvad, kui ka ümbruses elavatele inimestele, kelle läheduses võivad loomad hakata julgemalt tegutsema ja ühel hetkel probleeme põhjustama.”
Juhul, kui metsloom tekitab tiheasustusalal probleeme, on nendega tegelemine kohaliku omavalitsuse ülesanne. Probleemsete isenditega tegelemisel on mõistlik alati konsulteerida vastava pädevusega spetsialistidega. Vajadusel tasub nõu saamiseks kaasata keskkonnaametit või jahindusorganisatsioone, kes vastavalt olukorrale loomaga õigesti ja kõigile ohutult tegeleda võivad.
Probleemsete loomade puhul nõu saamiseks saab helistada keskkonnainfo telefonile (633) 1313, mille kaudu vahendatakse teave õigetele asutustele vastavalt olukorrale.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
